4 põhjust, miks oma töötajatele suvel sporditoetust maksta

Suvi ja puhkus – Eesti inimese lemmiksünonüümid. Kooliga on kolmeks kuuks ühel pool, töölt vabad päevad leiavad lõpuks kasutust ning mitmed Eesti ettevõtted keeravad sporditoetuse kraanid kolmeks kuuks kinni.

Veel mõni aasta tagasi oli viimati mainitud trend firmade seas üsna levinud. Tublimates ettevõtetes said puhkusele minejad kaasa soovituse ujuda meres või joosta metsas. Kõigis teistes oli otsus aga üheselt mõistetav: suvi, see tähendab kolme sportlikust eluviisist vaba kuud.

Kui heita pilk aga Eesti kõige aktiivsemate ettevõtete tagahoovi, selgub, et pirakas osa tööst tehakse tihtipeale ära just nimelt suvel. Kahel viimasel aastal Eesti Sportlikema Ettevõtte tiitli pälvinud Tallinna Lennujaama üks trumpe on Suvespartakiaad: ettevõtte suvepäevade sarnane üritus, kus rõhk erinevate spordi- ja meelelahutusalade proovimisel ja nende seast endale meelepärasema leidmisel. Eesti sportlikemad firmad suvel ei puhka – ning siin on 4 põhjust, miks.

  1. Tee treenimisel ja trennis käimisel vahet

Kui tippsportlase võistlushooaeg lõppeb, ei jää ta kunagi kolmeks kuuks võrkkiike vedelema. Definitsiooni järgi on treening nimelt teatud kehalise võimekuse liigi säilitamisele või suurendamisele suunatud tegevus, mis on süstemaatiline, aastaringne ja teadlik. Treeningu üks osa on ka puhkus, ent ka see peaks parima tulemuse saavutamiseks olema hästi planeeritud ja sihipärane. See tasub oma töötajatele toetuse võimaldamisel meeles pidada.

Selge on, et sinu ettevõtte töötajate aktiivne elustiil võiks jätkuda ka suvel, ent aktiivsus ei pea siinkohal võrduma spordiklubiga.

Selge on, et sinu ettevõtte töötajate aktiivne elustiil võiks jätkuda ka suvel, ent aktiivsus ei pea siinkohal võrduma spordiklubiga. Väga hea alternatiiv on osaleda rahva- või firmaspordiüritustel, sest ka nende jaoks treenitakse regulaarselt; soetada spordivarustust ala jaoks, mida saab harrastada tasuta – nagu discgolf; või anda kehale mõni nädal teadlikku puhkust füsioteraapia või massaaži toel.

Alati peaksid ka arvestama, et kõik inimesed ei taha suve saabudes kättevõideldud vormist loobuda ja senist jõutreeningut metsasörgi vastu vahetada. Sunniviisiline treeningpaus või spordiala vahetus võib olla demotiveeriv ning tekitada segadust selles, mis eesmärgiga ettevõte sporditoetust üldse maksta soovib.

  1. Väiksem võimalus sügisel põruda

Kõige populaarsemad ajad aastas, mil treeninguga alustada, on 1. september ning 2. jaanuar. Statistika aga ütleb, et ligi 73% neil aegadel alustatud suurejoonelistest treeningplaanidest jäävad katki. 38% loobujatest ütleb, et süüdi on treeningpaus, pärast mida rajale tagasi saamine on lihtsalt liiga raske.

38% trennist loobujatest ütleb, et süüdi on treeningpaus, pärast mida rajale tagasi saamine on lihtsalt liiga raske.

Seega: kui sinu töötaja peab igal sügisel spordiga pärast kolmekuust pausi uuesti alustama, tähendab see pikas plaanis sinu ettevõttes regulaarselt treenivate inimeste vähenemist. Pange end parem ühise tiimina suvisele 10 km jooksule kirja ja treenige regulaarselt juba mõni kuu varem. Septembris, kui teised spordiga taas sõbrustama hakkavad, on sinu ettevõtte töötajatel juba treening veres.

Muide – suvine ettevalmistus aitab mõttelaadi seada ka septembrikuiseks “Kondimootoriga tööle!” projektiks, mis on sel aastal üks osa Euroopa Liikumisnädala programmist. Projekt keskendub just keskmisele töötavale inimesele ning sellele, et ta neli nädalat rattal, jalgsi või rulluisutades tööle läheks. Kui juba mujal Euroopas teatakse, et ta seeläbi iseenda tervist ja ettevõtte tulemusi parandab, siis ei saa meiegi sellega vaielda.

  1. Ühenda suvepäevad spordiürituste hooajaga

Suvepäevad on kõigi kollektiivide lemmiküritus! Või kas ikka on? Võimalik, et sinu ettevõtte töötajad ei ole viimastel aastatel ühiste suvepäevade vastu enam huvi tundnudki – just sellist langustrendi on näinud mitmed Eesti suurfirmad. See on selgemast selgem signaal sellest, et aeg muutusteks on küps.

Suviseid spordiga segatud suvepäevi võid vabalt korraldada ise või jätta see ülesanne proffidele. Suvepäevi pakuvad erinevad surfirannad, wake-pargid, paintballi lasketiirud ja kümned teised paigad. Neile, kes spordiga juba tuttavad, oleks heaks tiimiürituseks näiteks juba mai lõpus toimuv kolmepäevane Roheliste Rattaretk Hiiumaal või kolmestes tiimides läbitav augustikuine IRONMAN 70.3 poolpikk triatlon Otepääl.

Tallinna Lennujaama tublid naissportlased. Foto: Kaimo Puniste

On ka spetsiaalselt firmadele mõeldud üritusi, nagu eelmainitud Suvespartakiaad, kus leidub kümnete alade seas midagi lõbusat või võistluspinget pakkuvat igale sinu ettevõtte töötajale. Kellegi teise organiseeritud suvepäevad säästavad sind korraldusvaevast ja on igakülgselt riskivabad – ning võimaldavad seetõttu suvepuhkust nautida ka personalitöötajatel endil.

  1. Lõika kasu suvel loomulikult kasvavast aktiivsusest

Olgu see Eestimaa suvi, mis ta on – ka need inimesed, kes muidu end liigutada ei viitsi, lähevad suvel siiski paar korda rabasse matkama, sõpradega rattaga sõitma või järve ujuma. Suvised spordialad on oma olemuselt veidi erinevad neist, millega saame tegeleda ülejäänud aasta vältel – ja sellel on oma eelised.

Võimalik, et kui annad oma töötajale selleks vajalikud vahendid, leiab ta endale meeldiva ala just suviste alade hulgast: proovib näiteks golfi, wakeboardingut või juhendajaga jooksutrenni metsas. Kuigi suvesporti saabki rangelt võttes vaid suvel harrastada, tekib töötajal tänu sellele spordiga hea kontakt ning mis veelgi tähtsam – harjumus. See aga tähendab juba, et ta on altim sügisel mis tahes muu treeninguga jätkama.

Suvel harjumuse tekkimine tähendab, et sinu töötaja on altim sügisel mis tahes muu treeninguga jätkama.

Lõppude lõpuks tuleb aga tõdeda, et on ka neid, kelles kolm kaunist kuud spordiarmastust kasvatada ei suuda. Ka sellisel juhul on 3 kuud treeninguid sinu töötaja tervise jaoks siiski parem kui mitte midagi. Sportlikku suve!

Lisa kommentaar