Eesti ettevõtted käivad sügiseti kondimootoriga tööle

Väike omavaheline konkurents on alati olnud edasiviivaks jõuks. Aastaid, isegi kümneid aastaid, polnud meie kettaheitjatest midagi kuulda. Kui 90ndate aastate keskel ilmus rahvusvahelisele areenile Aleksander Tammert jr., tuli tema jälgedes kohe Gerd Kanter. Mõlemad suured mehed utsitasid üksteist läbi koduse konkurentsi aina edasi ning tulemused ei lasknud end kaua oodata.

Alates 2004. aastast on Eesti kettaheide olnud pildil ning kuni Rio olümpiani noppisid meie mehed kolmandiku olümpiatel välja jagatud medalitest. Tammertile läks Ateenast pronks, Kanterile Pekingist kuld ja Londonist pronks. Intervjuudes pole kumbki atleet eitanud, et kodune tugev konkurents on neid kõvasti aidanud.

Intervjuudes pole kumbki atleet eitanud, et kodune tugev konkurents on neid kõvasti aidanud.

Kuidas pöörata see teadmine aga motivatsiooniks meie igapäevases elus? Pole ju enamikul meist võimeid, et konkureerida näiteks 400 meetri jooksus Rasmus Mägiga, sest selleks ajaks, kui selle postituse lugejad finišijoone ületaksid, oleks Mägi juba duši alla läinud. Mõlemale osalisele motivatsiooni pakkumiseks peab konkurents pingeline olema.

SportIDs algab igal sügisel septembrikuu saabumisega võistlus „Kondimootoriga tööle!“, kus vastastikust pinget pakuvad üksteisele erinevad Eesti ettevõtted. Ent mitte ainult – omavahel võistlevad ka töötajatest moodustatud 5-liikmelised võistkonnad iga ettevõtte sees. Ülesandeks liikuda tööle ning töölt koju vähemalt osaliselt kondimootoril: kas jalgsi, rattal või rulluiskudel.

Neile, kes kuu aega kondimootoril vastu peavad, on aastate jooksul osaks saanud erinevad sportlikud auhinnad: kontorivõimlemise treener kuuks, kontorimassöör päevaks, uhiuued sporditossud, 500€ SportID krediiti, unikaalsed karikad ja palju muud. Vaatame üheskoos nendele kolmele kondimootorisügisele tagasi. Kes ja kui palju üleskutsest aegade jooksul võitnud on?

Scania ratturid ja 140€ säästu

Esimesel sügisel, kui „Kondimootoriga tööle!“ projekt aset leidis, sai üritus koheselt populaarseks. Osalema jõudis toona üle 500 töötaja Eesti ettevõtetest.

“Esimest korda elus oli mul kahju, et ma elan ainult 12 kilomeetri kaugusel töökohast. Selleks, et seda viga parandada, võtsin plaani pikendada töö ja kodu vahelist teed,” rääkis Janek, 2014. aastal parima tulemuse teinud Scania tiimi liige. Iga päev pikendas ta oma teed 28 kilomeetri võrra – ja läbis nii kokku 80 kilomeetrit päevas!

Scania tiimi kokkupanekut innustas aga Viljar, kes oli selleks ajaks rattasõiduga paar aastat tegelenud ja kehakaalust tänu sellele 40 kg kaotanud. „Soetasin juulis ratta ja hakkasin kilomeetreid koguma. Kondimootoriga tööle võistlus tuli nagu rusikas silmaauku – täpselt õigel ajal,” rääkis Janek.

Septembris oli ka lapse sünnitähtaeg ja kartus sünnitusest eemale jääda oli suur – samas autoga tööl ka ei tahtnud käia.

Ei olnud harv, et võistluse nimel tuli mõni suurem ohverdus teha. „Septembris oli ka minu lapse sünnitähtaeg ja kartus sünnitusest eemale jääda oli suur – samas autoga tööl ka ei tahtnud käia,” kirjeldas Erti. Indu andsid ka ärivaldkonna konkurentidele tuule alla tegemine ja pirakas sääst kütuse arvelt. „Vaatasin huvi pärast, palju ma eelmisel kuul autoga sõitsin ja spidomeetril ilutses 830 km. Puhas sääst kütuse pealt oli juba 140 eurot!” tõdes Viljar.

Boosti naiskond ja ostmata jäänud kuupilet

“Põnevus, mida ürituse algus tekitas, oli päris suur – kõiksugu äppide testimine ja nii edasi,” kirjeldas Boosti mahlabaaride tiimi liige Anna-Kati oma tundeid „Kondimootoriga tööle!“ projekti hakul. Anna-Kati liikus juba toona igapäevaselt jala ja rattaga ega uskunud esialgu, et projekt midagi muuta suudab.

“Tegelikult muutis küll. Juba 1. septembril, kui ma oma pagasiga Tartu bussijaama potsatasin, mõtlesin, et okei, nüüd lähen küll bussiga koju, muidu kukub õlg ema poolt kaasa pandud toidukoorma all lihtsalt küljest ära. Siis aga meenus, et sai ennast ju kirja pandud ja pole mul häda midagi, vantsin koju,” rääkis Anna-Kati, “kirusin ennast küll, aga jõudsin siiski elusana kohale.”

Kirusin ennast küll, aga jõudsin siiski elusana kohale.

Marleen, Anna-Kati töökaaslane, lehvitas samuti bussile kuuks ajaks hüvasti. „Septembris ei ostnud ma endale isegi linnaliini kuupiletit. Seda selleks, et oleksin pidevalt motiveeritud jala liikuma.“ Üsna aktiivse tiimina tajusid Boosti naised küll, et on terve päeva liikvel, kuid peas polnud keegi neist kilomeetreid päris kokku lugenud. „Seega oli päris suur üllatus, kui mõni päev tuli lõppskooriks 14 km!” kirjeldas Laane Reti.

Raplamaa haigla ja 197 korda jalgsi tööle

Lõppenud 2016. aasta rekordtulemuse tegid kolm tubli füsioterapeuti Raplamaa haiglast, kes olid endaga koos võistlusesse haaranud oma elukaaslased. Kamba peale käisid nad jalgsi, rattal või rulluiskudel tööle ja tagasi ühe kuu jooksul 197 korda – ehk kaks korda igal tööpäeval!

Kõik tiimi liikmed vastavad üksmeelselt, et iga hommik tundus mõnus, kui mindi tööle kondimootoriga. “Kui just paduvihma ei sadanud,” täpsustas füsioterapeut Birgit. „ Enamasti olid ilmad ju fantastilised,“ kinnitas kolleeg Liisa ja lisas: “ükski trenn või liikumiskord ei olnud minu jaoks nii raske, et kahetseda seepärast võistlusel osalemist!“ Lisaks võistlusskoori arvesse minevate tööle ja tagasi liikumistele käisid füsioterapeudid liikumas ka nädalavahetusel ning õhtuti.

„Kõige eredamalt on võib-olla meeles see, kui käisime tiimi naisliikmetega 8. septembril rahvusvahelise füsioteraapia päeva tähistamiseks rabamatkal. See andis tohutult palju energiat ja tiimisisest töömotivatsiooni,“ tõdes Liisa.

Tööl mõned liigselt söödud saiakesed-küpsised ei tekita nii suuri süümepiinu juhul, kui pärast tööd tuleb liikumine, mis selle veidikenegi heastab.

Kõige veenvamaks võib keskmine inimene aga ilmselt pidada ausat mõtet, mida jagas meiega Sander: „Tööl mõned liigselt söödud saiakesed-küpsised ei tekita nii suuri süümepiinu juhul, kui elad teadmisega, et enne ja pärast tööd tuleb liikumine, mis selle veidikenegi heastab.“ Ja selle Sandri toodud näitega saab kahtlemata juba igaüks nõustuda.

Keskkonnaministeerium ja kuu aega kontorivõimlemist

Möödunud aastal andis SportID välja eripreemia sellele ettevõttele, kes suudab oma ettevõttest võistlusesse kaasata kõige suurema protsendi töötajaid. Auhind? Kuu aega kontorivõimlemise treeninguid koos Eestis tegutseva FirmaFitnessi looja, kuulsa tehnikatootja Boschi töötajaid treeninud Susie-Ann’iga.

Kokku registreeris end Keskkonnaameti töötajatest võistlema lausa 10% tervest ettevõttest – pea sama hea tulemuse tegi ka Tartus asuv Ravimiamet. Tol hetkel asuti Keskkonnaametis lähemalt tegelema ka spordi- ja tervisekompensatsiooni võimalustega ning seetõttu oli kontorivõimlemine hea variant nägemaks, kas enda liigutamine töötajatele üldse huvi pakub.

Läks aga nii, et kontorivõimlemise treeningud olid igal korral rahvast täis ja mitmed osalejad tunnistasid – kehaline areng on juba kuu ajaga märgatav ja enesetunne parem! Treeningud auhinna saamisega aga ei lõppenud ning kontorivõimlemist plaanib Keskkonnaamet jätkata ka edaspidi.

Sel aastal kuulub „Kondimootoriga tööle!“ ka Euroopa Spordinädala programmi. 

Sel aastal kuulub SportID korraldatav „Kondimootoriga tööle!“ ka Euroopa Spordinädala programmi. Kutsu ka enda ettevõte sel sügisel kondimootorit kasutama ja liigu koos kogu Euroopaga! Ning kes teab – ehk on just sinu ettevõte see, keda saame järgmisel korral teistele ettevõtetele eeskujuks tuua – või näiteks kontorimassööriga premeerida.