Fujitsu personalijuht Elery Ulmova: ise ettevõtte spordikulutusi hallata pole mingi variant

Uudisele, et Fujitsu töötajatele kehtestatakse igakuine sporditoetus, sai suurel majandusaasta avakoosolekul osaks tormiline aplaus. Täna, poolteist aastat hiljem, on toetuse kasutamine üha populaarsem ning tulemustega on rahul mõlemad pooled. Milline töö eelneb suurfirmas sellise otsuse vastuvõtmisele ning kuidas juhtkond nõusse saada, räägib Fujitsu personalijuht Elery Ulmova.

Kord aasta jooksul viib Fujitsu töötajate seas läbi rahuloluküsitluse, mille üheks osaks on vaba kommentaari kast. „Poolteist aastat tagasi kirjutas 80-90% töötajatest sinna midagi spordiga seonduvat. Näiteks, et võiksime kontorisse kutsuda massööri, kehtestada spordikompensatsiooni või midagi muud sarnast. Ja siis olid mõned üksikud töötajad, kes soovisid midagi muud,“ räägib Elery Ulmova.

See, et sporditoetust soovitakse, oli tegelikult teada juba varem. IT-ettevõtete võistlustel nimega Kõvaketas mängiti nii võrk-, korv- kui ka jalgpalli. Töötajatele meeldis, ent regulaarsest liikumisest jäi siiski väheks.

Fujitsu 300-pealisest kollektiivist ligi 95% töötab IT-firmale omaselt iga päev arvuti taga. „Kössis istumine, hiirehaigused – iga üks teab neid probleeme. Kui tootmises saab liigutamise heaks palju ära teha, siis arvutitöö puhul on spordikompensatsioon parim võimalus,“ kinnitab Ulmova.

Tema sõnul on toetuse pakkumine IT-ettevõtetes norm. „Kui me seda ei pakuks, jääksime teistest lihtsalt maha,“ tõdeb Ulmova.

Kui me tervisetoetust ei pakuks, jääksime teistest lihtsalt maha.

See, et info sporditoetuse vajalikkusest ka juhtkonnani jõuaks, on ettevõttes aga peaasjalikult personalijuhi teha – ning olenevalt firmast võib protsess osutuda ääretult lihtsaks või väga keeruliseks.

„Selle saavutamine ei olnud just liiga kerge. Mõni juht tuli ise minu juurde ja ütles, et meil oleks seda vaja – ole hea, hakka asja ajama. Ja siis olid teised juhid, kellele tuli näidata numbreid ja toetuse vajalikkust tõestada. Ent kõik olid mõistlikud: kui nad said oma küsimustele vastused, tuli otsus väga kiiresti,“ räägib Ulmova. „Selle toetuse eest, mis juhtkonnalt lõpuks tuli, olen ma väga tänulik.“

Haldusvaev miinimumi

Peamiselt on juhtidel Ulmova sõnul kaks küsimust: kui palju hakkab sporditoetuse haldamiseks kuluma aega ja raha ning kuidas lõpuks selle kõige tulemuslikkust mõõta. Selleks, et juhtide küsimustele vastata, tuleb esmalt endale teema täielikult selgeks teha.

„Olen ise seda tšekkide kogumist 10 aastat tagasi ühes ettevõttes teinud ja tean, mida see tähendab. Töötaja peab tšeki tooma, keegi peab selle sisestama ja arvestust pidama, kas treening mahub kuulimiidi sisse. Võib-olla kontrollima ka seda, et kes seal spordiklubis tegelikult käis – kas ikka tema või hoopis sõber,“ kirjeldab Ulmova.

Olen ise seda tšekkide kogumist 10 aastat tagasi ühes ettevõttes teinud ja tean, mida see tähendab.

„Minu isiklik arvamus on, et siin pole üldse millestki rääkida! Kui sul on 50 töötajat, siis võib-olla suudab raamatupidaja sellega hakkama saada. Aga meie oleme suured: 300 töötajat ja 3 eri asukohta. Vaene raamatupidaja, kes sellega tegelema peaks,“ tõdeb Ulmova.  Sel samal põhjusel ei pandud Fujitsus ka kordagi variantidena kõrvuti toetuste ise haldamist ja SportID kasutamist.

„See oli kindel otsus, et kui sporditoetus tuleb, siis koos selle süsteemiga. Kui juhtidele sai selgeks tehtud, et see ei saa olema suur lisatöö ja halduskulud on SportID kaudu miinimumini viidud, ütles personalijuht Rootsis, et tahaks neile ka sellist süsteemi,“ räägib Ulmova.

Ta räägib ka veidi sporditoetuse haldamisest teistes riikides, kus Fujitsu töötajad saavad enamasti käia kindlates spordiklubides, millega on firmal leping tehtud. „Sporditoetuse haldamisega alustamiseks oli meil SportIDga kokku täpselt kaks suhtlust: üks kirjalikult ja teine suuliselt.“

Kulud osutuvad väiksemaks

„Kuigi teadsime, et kõik töötajad sporditoetust kasutama ei hakka, siis arvestasime kulude planeerimisel ka selle võimalusega. Selle võrra oli idee müümine isegi raskem,“ nendib ta.

Tegelikult näitab statistika, et toetust hakkab regulaarselt kasutama kolmandik.

Tegelikult näitab statistika, et toetust hakkab regulaarselt kasutama kolmandik – ka see number tasub ideed müües kindlasti välja käia. Kui töötajaid innustada, on number kindlasti suurem. Nii on Fujitsu puhul kasutatavusprotsent igakuiselt kasvanud ning jõudis 2016. aasta lõpuks 60% juurde. Sama aasta jaanuaris võitis Fujitsu SportID keskkonna aktiivsuspäeviku võistlusel „Uuel aastal uue hooga!“ ülekaaluka esikoha.

Kui rääkida kuludest, millele rakendub erisoodustusmaks, siis pole sport sugugi selles nimekirjas esimene. Fujitsus hoiab selles edetabelis esikohta parkimine ning kolmandat kohta kohv. „See on tõeliselt hämmastav!“, nendib Ulmova.

Oska mõõta kasulikkust

Nagu öeldud, on juhtidel ka teine küsimus: kuidas mõõta seda, kui palju kompensatsioonist kasu on olnud. Selleks tuleb aga paika panna, mis on kompensatsiooni kehtestamise eesmärk. Selleks võib olla töötajate rahulolu tõus, tööjõuvoolavuse ja haiguspäevade vähenemine või teiste soodustuste – nagu näiteks kohvi joomise – kasutatavuse vähenemine.

„Meie eesmärk oli rahulolu suurendamine, pakkuda midagi, mida päris iga ettevõte ei paku,“ selgitab Ulmova. „Paljud töötajad on tulnud ütlema, et aitäh sulle, see on niivõrd hea asi. Kui tuleks välja, et 300 töötajast kasutab toetust 10, siis tekiks küsimus, et kas asjal on mõtet. Pigem on täna vähe neid, kes kompensatsiooni ei kasuta. Seega pole seda küsimust, kas asi on end ära tasunud, juhtkonnal enam kunagi olnud.“

Seda küsimust, kas asi on end ära tasunud, pole juhtkonnal enam kunagi olnud.

„Teisi tulemusi mõõta on keerulisem. Jah, võib ka öelda, et haiguspäevad on natuke vähenenud, aga siin ei saa kindlalt väita, kas põhjus on sporditoetuses või milleski muus. Ka töötajate lahkumist mõjutavad paljud asjad ning selle osas on raske midagi lubada. Täna on tööjõuvoolavus samal tasemel. Võib-olla oleks tööjõuvoolavus ilma toetuseta praegu hoopis suurem,“ arutleb Ulmova.

Kompensatsioon areneb koos töötajaga

Fujitsus vaadatakse regulaarselt üle kogu soodustuse pakett ning tehakse vastavalt töötajate harjumustele ja ettepanekutele muudatusi. „Viimati, kui paketi üle vaatasime, lisasime kompenseeritavaks valdkonnaks ka treening- ja toitumisnõustamise, sest töötajad palusid seda. Juurde saab  alati lisada, aga midagi ära võtta on väga keeruline. Sporditoetuse kehtestamine polnud selline idee, et proovime mingiks ajaks ja vaatame siis. See oli teadlik otsus, et hakkame nüüd maksma ja teeme seda teadmata ajani.“

Praegu on Fujitsu töötajatele lisaks nõustamisele kompenseeritud ka treeningud, taastusravi ning spordivõistlused. Viimased on kasuks tulnud just suveperioodil, kus spordiklubis treenimine tihti soiku jääb. „Kui me alguses mõtlesime, et suvel on kasutajaid vähem, siis tegelikult seda ei juhtunud, sest inimesed käisid spordiüritustel. Või kui nad suvel käisidki ainult  jooksmas, siis ostsid nad suvise toetuse eest sügiseks pääsme ära. Selles mõttes leiavad töötajad kindlasti võimaluse, kus see raha ära kasutada,“ kinnitab Ulmova.

Mõni käib keeglit mängimas või sõidab kardiga. Ja mis siis!

Fujitsus toetatakse ka harjumuspärasest veidi erilisemate sportimisvõimaluste kasutamist, mida paljudes firmades peljatakse. „Mõni käib keeglit mängimas või sõidab kardiga. Ja mis siis! Ta saab sealt positiivse emotsiooni, liigutab ennast – ja see ongi meie eesmärk.“

Fujitsu töötajad saavad soodustusi ka näiteks abielludes, lapse sünni või kooli lõpetamise puhul. „Ent neid sündmusi on inimese elus pigem harva. Sporditoetus ja lisapuhkus on rohkem tunnetatavad soodustused. Need panevad töötajal silma särama.“