(INIM)TÖÖ ISELOOM ON MUUTUMAS?

Tehnika areng nõuab inimeselt aina kiiremat otsustamist, paremat taiplikkust ja kohanemist. Robotid, automatiseerimine, virtuaalreaalsus ja iseõppiv masinmõtlemine (varem kasutatud mõistet tehisintellekt – AI) on juba siin. Rutiinses töös ei suuda inimene võistelda robotite ja programmidega. Need on eksimatud, väsimatud, kiired ja nende tegutsemise eest ei pea tasuma tööjõumakse.

Eelmine aasta McKincey Global Institute poolt 46 riigis läbi viidud uuring näitas, et globaalselt kaob robotite ja automatiseerimise tõttu aastaks 2030 kokku ca 800 miljonit töökohta. See tähendab, et üle viiendiku kõigist senistest töötajatest jäävad tulevikus ilma praegusest tööst.

See tähendab, et üle viiendiku kõigist senistest töötajatest jäävad tulevikus ilma praegusest tööst.

Inimesed arvavad ekslikult, et väheneb vaid mehhaanilise töö osakaal. Ka paljud peaga tehtavad töid automatiseeritakse. Juba praegu on olemas programmeeritud ja masin-mõtlemisel põhinev juriidiline abi, raamatupidamine, marketing jms. Sedamööda, kuidas kaob rutiinne töö, kasvab ennekõike peaga tööd tegevate tippspetsialistide väärtuslikkus (nt programmeerijad, masinate seadistajad, projekteerijad jms). Teisalt kasvab ka töö keerukus ja vajadus taibata kuidas aina keerukamaid süsteeme käigus hoida.

 

Milline on ideaalne töötaja?

Ettevõtja ideaaliks on tänapäeval taiplik töötaja, kes suudab pikalt (ka avatud kontoris vms segavates oludes) keskenduda, on sihipärane ja tegutseb olusid arvestavalt. Seni aga meil koolides taiplikust, intuitsiooni ja inspiratsiooni ei õpetata. Levinud on arvamus, et need on juhuslikud. See on väärarusaam, need kolm oskust põhinevad teadlikkusel ja on treenitavad. Igasugune enesejuhtimine põhineb inimese võimekusel teadvustada seda, mis osa minu sisemaailmas on juht ja milline osa minu sisemaailmas on juhitav osa.

Tänapäeval on veel domineerivad teooriad emotsionaalsest intelligentsusest ja positiivsest psühholoogiast ei arvesta faktiga, et emotsioonid ei ole püsivad. Emotsioon on tegelikkuses hoopis ratsionaalsuse ja intelligentsuse vastand. Tugeva emotsiooniga samastunud inimene pole arukas, sest emotsioonide poolt aktiveeritud keskaju struktuurid blokeerivad tema arukuseks vajalike ajupiirkondade tööd. Inimese arukus ilmneb alles siis, kui temas on seesmine rahu. Me kõik oleme näinud vihaseid ja pettunud inimesi, kellel nö “emotsioonid löövad üle pea kokku”. Kui inimene jääb krooniliselt aktiveerima negatiivseid tundeid tekkivad stress, depressioon jm häired.

Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) on prognoosinud, et praeguste trendide jätkumisel on aastaks 2030 depressioon globaalselt haiguskoormuse põhjustaja number üks. Üle-euroopaline uuring Matrix (2013) tõi välja, et töökohaga seotud depressiooni kulu Euroopas on 617 miljardit eurot aastas. Sellest 515 miljardit moodustavad kaudsed kulud, mille olemasolu teised peale tööandjate sageli ei hooma – nendeks on töölt puudumisest ja ebaproduktiivsusest tekivad kulud ja saamata jäänud tulud. Viimase paari aasta jooksul on tuvastatud sama probleem ka Austraalias, USA-s, Kanadas ja Uus-Meremaal. Aga vaimse tervise probleemid, mis puudutavad iga viiendat inimest maailmas on vaid asja üks külg.

 

Isiklik vastutus ja pühendumine tööle

Eelmine aasta tõi Gallup oma 155 maad käsitlenud uuringus State of the Global Workplace, välja, et 67% töötajaid ei ole oma tööle piisavalt pühendunud ehk ei võta selle teostamisel piisavat isikliku vastutust. Sellele lisaks on 18% töötajaid oma töö suhtes täiesti ükskõiksed (ehk käivad tööl eesmärgiga saada palka). Jim Harter kirjutas seepeale Gallup blogis, et globaalsel tasandil tähendab 85% töötajate hulgas täieliku pühendumise puudumine ehk ebaproduktiivsus kokku ca 7 triljoni dollari kaotust aastas. Sisuliselt tähendab see, et igas ettevõttes “seisab” enamus töötajate inimpotentsiaalist lihtsalt jõude. Just see selgitab, miks aina enam ettevõtteid eelistavad inimestele roboteid ja automatiseeritud süsteeme. Ostad masina ja ta töötab päevast päeva!

Kas see aga tähendab, et inimesi pole enam üldse vaja? Selliseid inimesi, kes suudavad tegutseda tõhusalt ja on heas vaimses vormis vajatakse samal ajal aina enam, mida kinnitab ka oskustööjõu puuduse kasv.

 

Kuidas saavutada vaimset vormi?

Oskustöölise edukuse võti on aina enam vaimne vorm. Vaimselt vormis inimeselt eeldatakse samasid oskuseid, mida ettevõtjalt – võimet võtta isiklikku vastutust ja võimet näha seoseid tehtud valikute ning nende tagajärgede vahel. Võimet toime tulle oma sisemaailma pingetega jne. Sellest, mis on vaime vorm kirjutas Dr Helena Lass loos “Kuidas on lugu Sinu vaimse vormiga?” ja mina loos “Kuidas olla vaimselt vormis?”. Sul on hea võimalus siit blogist neid lugusid (taas)lugeda!

Kas see aga tähendab, et inimesi pole enam üldse vaja? Selliseid inimesi, kes suudavad tegutseda tõhusalt ja on heas vaimses vormis vajatakse samal ajal aina enam, mida kinnitab ka oskustööjõu puuduse kasv.

 

Vaimse vormi aluseks on teadlikkus.

Meie vaimne vorm, elukvaliteet ja tööl tegutsemise produktiivsus moodustuvad sellest, millele langeb meie teadlikkus. Vaimne vorm ja intra-personaalsed oskused on teadlikkuse rakendamise oskustega otseselt seotud. Teadlikkuse kasutamine on kõigi inimeste poolt kättesaadav universaalne oskus. Nagu iga oskus, vajab see aga arendamist. Teadlikuma inimese tunneb ära, sest ta on taiplik, märkav, sihipärane ja adekvaatne oma tegutsemises. Nt Thompsoni ja Gauntlett-Gilberti teadustöös (2008) toodi välja, et teadlikkuse treenimine loob potentsiaali suuremaks eneseteadlikkuseks, paranenud impulsikontrolliks ning vähenenud emotsionaalseks reaktiivsuseks keerulistes olukordades. Erinevates teadusuuringutest leidub viiteid ka tähelepanuvõime, unekvaliteedi, enesekindluse ja enesehinnangu paranemisele. Teadlikkuse treenimine on pro-aktiivne, ennetab stressi ja parandab suhteid teistega ning kujundab optimistlikku ellu suhtumist.

Teadlikuma inimese tunneb ära, sest ta on taiplik, märkav, sihipärane ja adekvaatne oma tegutsemises.

Vastupidiselt hajevil töötajale on teadlikkust kasutav töötaja loominguline, psüühiliselt paindlik ja oskab paremini informatsiooni kasutada. St selline inimene on võimeline innovatsiooniks.

Juhtide ja ettevõtjate ees ongi väljakutse viia teave intra-personaalsete oskuste ja teadlikkuse rakendamise olulisusest oma töötajateni. Teada on fakt, et meie aju on plastiline ja selle struktuur muutub võrgustike ümberkujundamise käigus pidevalt. Seega inimese eelis robotite ja automatiseeritud süsteemide ees ei ole enam tingimata mõtlemisvõime, vaid just teadlikkuse põhiste oskuste kasutuselevõtt ja kiire kohanemine uute oludega. Kuidas toime tulla väljakutsed tehnoloogia ajastul ja rakendada oma teadlikkust töös tuleb jutuks 03.05.2018 Tallinnas KUMU-s toimuval Teadliku Ettevõtluse Konverentsil “Tehnoloogia. Inimvõimed. Teadlikkus.” Kuna oleme elamas ajastul, kus tehnika areng on ülikiire on see konverents toimuv täismahus aruteludena, kus saad küsimusi küsida ka sina. See on koht uuteks taipamisteks, et leida teekond vaimne vormi ja tõhusa tegutsemiseni just sinu firmas!

TEK-2018

 

Kaur Lass

Alates 2015. aastast on Kaur Lass Conscious Initiative OÜ tegevjuht, mis korraldab Teadliku Ettevõtluse Konverentse ja on turule toonud ingliskeelse e-koolituste platvormi Wellness Orbit. Wellness Orbit e-koolitused on loodud ettevõtete töötajate vaimse vormi edendamiseks.

Lisa kommentaar