Kaire Leibak: Kuidas rakendada tippsporditeadmisi töökohal?

„Ma jõuan, ma tahan, ma saan!“ on kindlasti üks väljend, mida sportlased võib-olla kõva häälega küll välja ei kuuluta, aga mida sisimas mõeldakse. Minu arvates rakendub see tööalaselt täpselt samamoodi. Tegelikult sai selline väike motiveeriv lause minu puhul alguse selle lause negatiivsest vormist. 

Treeningul ei õnnestu tihti kõik sajaprotsendiliselt. Automaatselt võis suust kõlada lause, et ma ei saa ju või kui mõni lõigutrenn liiga väsitavaks osutus, siis – ma ei jõua enam! Ühel korral ütles selle peale minu treener: „Tead tüdruk, kui sa ei jõua, ei taha ja ei saa, siis milleks sa üldse sporti teed?!“ Võib-olla just sellest tähelepanekust muutsin selle lause teistpidi ümber: „Ma jõuan, ma tahan, ma saan!“. Kuidas olen mina need kolm sportlaselust kaasa võetud mõtet enda igapäevatöös ära kasutanud?

1930847_51386129182_7907_n
Foto: Raigo Pajula/Postimees

Ma tahan!

Sportlasena käiakse väga palju võistlustel. Kedagi on vaja alati võita. Viimaseks jäämine põhjustab sageli vastakaid tundeid – kas ma siis polegi piisavalt hea? 

Arvan, et sportlased suudavad oma tööd mitu korda efektiivsemalt teostada juhul, kui neile pakutakse väljakutset. Tihti ei pea seda isegi kõva häälega välja ütlema, sest sportlased suudavad sisimas endale väljakutse ise tekitada.

Tiimitöö puhul üritab sportlane näiteks kõige kiiremini oma ülesande valmis teha või proovib oma ideedega teistest originaalsem olla. See ei peaks nii olema, aga sportlane saab sellest kaifi, kui teab, et on midagi kellestki teisest paremini või kiiremini teinud.

Veelgi parem, kui antakse tööülesanne, mille eest saab preemia või lihtsalt sõnalise tunnustuse! Sportlane tavaelus tahab tunda samasuguseid tundeid, nagu ta tundis siis, kui võitis mõne konkurendi. Tihti ei saadud selle eest rahalist preemiat, küll aga väärika kätlemise ja paar tiivustavat lauset. Sellest juba piisas!

Ma saan!

Minu treeningud toimusid ettevalmistaval perioodil enamasti esmaspäevast laupäevani. Nädalas võis kokku tulla kordade mõttes 8-12 treeningut ja kindlasti oli nädala lõpus enesetunne oluliselt väsinum kui alguses. Treeningplaan võis sisaldada ebameeldivaid üllatusi – mõni raskem harjutus, suurem seeriate või korduste arv. Vahel oli treeningplaanis näiteks kirjas: soorita harjutust kaheksa kuni kümme korda. Loomulikult teeb sportlane ära maksimaalse ehk kümme korda.

Tuues paralleeli tööga, saab sportlane tööl hakkama ka kõige keerukamate ülesannetega. Siinkohal ei taha ma muidugi väita, et inimene, kes pole sporti teinud, ei saa tööülesannetega hakkama. Kindlasti saab!

12047_10151744689639183_1299712558_n

Lihtsalt inimest, kes on terve elu sporti teinud, sunnivad distsipliin ja kohusetundlikkus tööelus kõvasti pingutama. Sportlased ju tahavad, et päeva lõpus tekiks tunne, nagu oleks pööraselt raske treeningu ära teinud.

Kummaline on veel asjaolu, et mida raskem on trenn või tööpäev, seda rohkem sportlane ekstaasis on. Sellepärast ei tundugi “ebameeldiv üllatus treeningplaanis” sisimas tihti nii ebameeldiv – endast maksimumi välja pigistamine annab peale väsitava päeva lõppu mingi erilise enese ületamise tunde!

Ma jõuan!

Tippsportlasena kehtib üldjuhul reegel: enne treening ja seejärel kõik muud toimingud. Vahepeal kipub siiski kõiki muid toiminguid kuhjuma ja treening tahab unarusse jääda. See, et trenn peaks mingil sellisel põhjusel ära jääma, ei kuulu aga isegi kaalumise alla.

Samasugune mõtlemine kehtib ka tööl: kui midagi on ilmtingimata vaja ära teha, siis suudab sportlane leida selle aja isegi saja muu toimetuse juures.

Trenni puhul läheb see ehk kohati trennisõltuvuse alla kirja, sest tegelikult ei kõiguta üks puudumine treeningult sinu füüsilist vormi. Pigem on see südametunnistus, mis hakkab piinama, kui treeningu teiste toimetuste pärast ära jätab.

Töös tuleb aga selline asi kasuks, sest kui üks puudutud trenn midagi ei muuda, siis tegemata jäänud tööülesandega nii olla ei pruugi.

Oma mõtted pani kirja Kaire Leibak, endine kergejõustiklane ja kolmikhüppaja, kes lõpetas 2014. aasta alguses tegevusportlase karjääri ning töötab nüüd Sport ID tootejuhina.