Kondimootoriga tööle: “Hakkasin rongi kasutama, et saaksin hommikul enne tööd jalutada!”

Selleaastane “Kondimootoriga tööle!” kampaania tõi võistlusele osalema ligi 500 tavalist inimest. Enamikust neist said septembrikuu vältel supermehed ja -naised. Kui kord päevas käis kondimootoriga tööle või tagasi ligi 50 võistelnud tiimi, siis mõnel õnnestus ka maksimumtulemus – näiteks võistkonnal FysioPower, mille liikmed kogusid kamba peale kokku 197 liikumiskorda.

FysioPoweri tiim koosneb kolmest kolleegist ja nende elukaaslastest. Küsisime võistkonna liikmetelt 9 küsimust, et iga lugeja näeks – suurte saavutuste taga on alati tavalised inimesed, kes on ühel hetkel otsustanud lihtsalt midagi erilist korda saata.  Loodetavasti aitavad need meie järgmiseks võistluseks ette valmistumisel ka sind!

1. Kes teie tiimi kuuluvad ja kuidas teie tiim kokku sai?

“Tiimi kutsusin kokku mina. Nägin Facebookis ürituse infot ja kuna tundus huvitav väljakutse olevat, siis otsustasin tiimi kokku ajada,” räägib Liisa. “Kui Liisa ettepaneku tegi, otsustasime lihtsalt, et teeme ära. Kaks liiget tuli siis kõrvalt otsida,” lisab Birgit. Need leiti naiste elukaaslaste näol.

“Mulle lihtsalt teatati, et kuulun nüüd tiimi ja pean hakkama tööle mineku jaoks rohkem liigutama või siis pärast tööd kindlasti aktiivsem olema – ühesõnaga määrati mind tiimi elukaaslase Birgiti poolt,” selgitab Sander. Lisandusid veel ka Meelika ja Margo – ning tiim oligi koos!

SIIM7870 copy

2. Kas tegite kohe alguses plaani pingutada kõige parema tulemuse nimel?

Liisa sõnul juhtus see täiesti kogemata, sest plaani ei peetud, ent kõik tiimi naisliikmed on füsioterapeuditöö tõttu juba päris aktiivsed. “Meie eesmärk oli pigem näha, kui palju me siis tegelikult liigume, kuna keegi seda tavaliselt kuskile kirja ju ei pane. Osalemisega tahtsimegi lisaks iseendale motiveerida ka enda elukaaslasi ja teisi töökaaslasi rohkem liikuma.” Nii vahetaski näiteks Sander  jalutuskäigu vastu ka need liikumiskorrad, milleks oli seni kasutanud autot.

 3. Kelle ülesanne oli hoida üleval tiimi võistlusvaimu?

Kuigi Liisa jääb ise tagasihoidlikuks ning ütleb, et võistlusvaimu hoiti koos üleval, tundsid tiimikaaslased siiski tugevalt tema toetust. “Meie juhtfiguur ja võistkonna hing oli Liisa. Tema tuletas tihti meelde, et me oma tegemised ikka üles märgiks ja uuris, kes kuidas ja kui palju plaanib lähiajal liikuda,” räägivad Meelika, Birgit ja Sander.

“Aeg-ajalt kiitsime üksteist eelmiste päevade läbitud jooksukilomeetrite või kõnnidistantside eest,” lisab Liisa.

4. Milline oli võistluse parim päev? Aga halvim?

Kõik tiimi liikmed vastavad üksmeelselt, et iga hommik tundus mõnus, kui mindi tööle kondimootoriga. “Kui just paduvihma ei sadanud,” täpsustas Birgit ning hea ilma olulisust mainisid ka teised.

“Ükski trenn või liikumiskord ei olnud minu jaoks nii raske, et kahetseda seepärast võistlusel osalemist.”

“Kõige eredamalt on võib-olla meeles see, kui käisime tiimi naisliikmetega 8. septembril rahvusvahelise füsioteraapia päeva tähistamiseks rabamatkal. See andis tohutult palju energiat ja tiimisisest töömotivatsiooni! Samas olid nauditavad ka individuaalsed treeningud, kas siis joostes või rattaga sõites, kus sul on hetk iseendale. Eriti sellel ilusal septembrikuul, kui enamasti olid ju ilmad fantastilised,” nendib Liisa.

raba

5. Millised mõtted aitasid jaksu kõige paremini üleval hoida? 

“Üksteist inspireerisime hea sõna ja väikese tiimisisese võistlusega,” ütleb Margo. “Teiste tiimiliikmete aktiivsuse ja läbitud distantside jälgimine andis küll motivatsiooni ringiga koju minna!” kinnitab Birgit. “Minu inspiratsiooni on juba viimased aastad hoidnud hea füüsiline vorm, sest veel kolm aastat tagasi olin pea 30 kilo raskem kui praegu,” lisab Sander.

Tööl mõned liigselt söödud saiakesed-küpsised ei tekita nii suuri süümepiinu juhul, kui elad teadmisega, et enne ja pärast tööd tuleb liikumine, mis selle veidikenegi heastab.

Ja selle Sandri toodud näitega saab kahtlemata juba igaüks nõustuda. Ka Liisa ütleb oma arvamuse sekka: “Iseennast motiveerisin ühe ja sama mõttega – pärast on enesetunne väga hea ja tööpinged ning väsimus lahtunud.”

6. Kes tiimist end selle kuu ajaga kõige enam ületas? Kuidas?

Siinkohal on võistkonna liikmed taas üksmeelel. “Mind tembeldati selle võistluse kõige suuremaks ületajaks. Kuna tavaliselt käin autoga tööl, hakkasin septembris rohkem rongiga kasutama, et saaksin hommikul enne töökohustusi jalutuskäigu teha. Ja kui mõnel päeval oli autoga sõitmist rohkem ja jalutamist vähem, siis oli õhtune jooksuring sellele heaks kompensatsiooniks,” tõdeb Sander .

7. Kas märkasite septembrikuu jooksul ka muutust enesetundes, tujus või läbisaamises töökaaslastega? 

“Kuigi me liigume üleüldiselt ka palju, siis siia septembrikuusse, kus tööl algab jälle intensiivsem ning pingelisem periood ja päevad muutuvad järjest lühemaks, andis see kuidagi eriti palju energiat ja motivatsiooni juurde,” kinnitab Liisa ja lisab: “mina tundsin küll selle võistluse ajal, et ka tiimi kuulumine suurendas mu motivatsiooni ja pani rohkem liikuma.”

Ka Meelika sõnul on sõprade tunnustus tähtis. “Sõbrad kiidavad minu liikumisaktiivsust pidevalt! Mees manitseb mind aga ka puhkama,” lisab ta.

ILT

8. Mida saaks iga inimene ise ära teha, et kuu aega kondimootoril liikumist enda jaoks kergemaks muuta?

“September on tõeliselt ilus ja värviline kuu, kus on veel piisavalt päikeselist ilma väljas liikumiseks,” soovitab Birgit. “Alusta lihtsatest eesmärkidest ja lühikestest vahemaadest,” lisab Margo ning ka Liisa on sama meelt.

“Kõlab kül klišeena, aga aja jooksul läheb enda motiveerimine palju lihtsamaks, sest sellest on kujunenud juba harjumus. Ja harjumust on juba raskem pooleli jätta!”

“Minu soovitus oleks, et nautige seda üritust – nautige liikumist ja seda enesetunnet, mis pärast liikumist tekib. Kindlasti ei ole võimalik ette ennustada paljusid asju, mis igapäevaeluga kaasnevad ja mis meist endist ei sõltu. Tasubki võtta üks päev korraga! Ka 1 kilomeeter aktiivset liikumist päevas on algus ning kui ei alusta, siis ei saa ka kuhugi jõuda.”

9. Mida “Kondimootoriga tööle!” üritus teile kõige enam õpetas või andis?

“See üritus õpetas mind rutiinist välja tulema – kasutama liikumiseks erinevaid teekondi ja rohkem nautima seda imelist aastaaegade vahetumist,” nendib Liisa. “Kui aega olin, tulin töölt koju ikka suurema ringiga. Seega andis motivatsiooni enda tegemisi veel aktiivsemaks muuta,” lisab Birgit.

Sandri hinnangul tuleks kogu elu korraldada nii, et see oleks füüsilise liikumisega seotud – näiteks minnagi tööle transpordivahendiga, mis lubab osa teekonnast jalutada. “Vaadates ümbritsevaid inimesi ja keskkonda, näeme kohe, mida mugavus ja vähene aktiivsus meiega teinud on.”