Kooliõpetajad „Kondimootoriga tööle!” kampaaniast: „Ei saa rääkida õpilastele, et liikuge, kui ise seda ei tee!”

Kondimootoriga tööle!“ kampaania on osalema toonud 260 tiimi üle kogu Eesti – ning teiste seas ka Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi õpetajad. Selleaastane üritus ei ole neile esmakordne: juba eelmisel aastal võeti ürituselt edukalt osa ja pälviti ka „Kondimootoriga tööle!” parima võistlusfoto preemia. Selle tarbeks läbiti üheskoos Kristjan Jaak Petersoni kujuline trajektoor Tartu linna tänavatel. Sel aastal on KJP Gümnaasiumis osalevaid tiime aga juba kolm: Kristjanid, Jaagud ja Petsid.

Projektiga ühinemise eest tuleb tänu avaldada kooli kehalise kasvatuse õpetajale Eve Seedrele, kes innustas ka kõiki teisi õpetajaid osalema ning hoiab igapäevaselt kätt pulsil, et kõik liikumiskorrad ikka tehtud ja kirja saaksid. Kiidusõnu jagub ka direktor Merike Kastele – nimelt usuvad õpetajad, et just nende kooli direktor on vähemalt Tartu linnas (kui mitte terves Eestis) kõige sportlikum koolijuht! Seda tõestab ka fakt, et Merike on SportID aktiivsuse edetabelis hetkel 6. kohal ning stabiilselt esikümnes.

Merike ise selgitab: „Väärtustame koolis liikumist, tervislikke eluviise ning isiklikult pean tähtsaks õpilastele eeskujuks olemist. Ei saa rääkida, et liikuge, kui ise seda ei tee! Olen osalenud kooli sportlikel üritustel ja seetõttu oli loomulik selle projektiga liituda,“ tõdeb Merike.

Isiklikult pean tähtsaks õpilastele eeskujuks olemist. Ei saa rääkida, et liikuge, kui ise seda ei tee!

Inglise keele õpetaja Estra Tõnisson on ürituse osas väga positiivselt meelestatud. Igapäevane liikumine toob koolipäevadesse vaheldust ning samas annab võimaluse kolleegidega ühisel teemal suhelda ning muljeid vahetada. „Ma lihtsalt ei käi enam autoga tööl,“ lisab inglise keele õpetaja Edda Kaimre.

Kui uurida, mis on projektis osalejate elus kõige enam muutunud, tõdevad Eve ja Estra: kui varem ei olnud väga tahtmist vihmaga õue minna, siis nüüd ei takista enam ka ilm väljas liikumist. „On tulnud ette ka hommikuid, kus olen kahelnud, kas buss poleks parem variant kui märjad jalad, aga olen endale kindlaks jäänud!“ kinnitab Estra. Direktor Merike räägib, et tema tihedasse päevaplaani mahub tund kuni poolteist liikumist – olgugi, et tunnid on tulnud näpistada lugemise arvelt.

Direktor Merike räägib, et tema tihedasse päevaplaani mahub tund kuni poolteist liikumist – olgugi, et tunnid on tulnud näpistada lugemise arvelt.

Kolleegid toovad välja, et nende jaoks on tiimide suurimad üllatajad ajalooõpetaja Urmas Persidski – eeskätt juba seetõttu, et õpetaja projektiga innukalt kaasa tuli, ning Edda Kaimre. Petside tiimi liige Edda on aga hämmingus, et kogu tiim on nii lühikese ajaga sedavõrd palju liikunud.

„Mõelda, et oleme neljakesi kahe nädalaga liikunud üle 800 km! No see on ikka vägev number, kaks nädalat veel ja see on nelja nädalaga Tartust Brüsselini!“ on Edda positiivses hämmingus.

Ta lisab: „Isiklikult võin öelda, et mind pani liikuma eelmine kondimootori kampaania. Terve aasta jooksul liikusin, sest seadsin nädala normiks 30 km jooksu, mida täitma pidin ja siiani pean. Kuna elan jooksuradade kõrval, siis on eriti mugav. Isegi minu koerad on omandanud jooksurütmi. Kui nad varem rihma igale poole sikutasid, siis nüüd teavad, et tuleb kaasa joosta ning kuna kahe koeraga joosta ei saa, siis ootavad nad kannatlikult aias oma jooksuringi,” kinnitab Edda.

Mõelda, et oleme neljakesi kahe nädalaga liikunud üle 800 km! No see on ikka vägev number, kaks nädalat veel ja see on nelja nädalaga Tartust Brüsselini!

Kolme tiimi vahel koolis otsest mõõduvõtmist ei toimu, kuigi eks tihedalt teineteise kannul olevad Petsid ja Kristjanid ikka jälgivad, kumb tiim parasjagu eespool on. „Liigume seepärast, et meile meeldib ja teeme seda rohkem enda pärast. Tahame olla terved ja nooruslikud!“ räägib Eve osalemisest. Isiklik eesmärk on aga direktor Merikesel – tema pingutab, et mahutada igasse päeva vähemalt tunni aja pikkune aeroobne liikumine. Kusjuures: Merike teeb seda kõigil seitsmel nädalapäeval, mitte vaid võistluspäevadel.

Koolipersonali osalemine „Kondimootoriga tööle!“ projektis on jõudnud ka õpilasteni, kuna õpetajate harjumuste muutumine ei jää neile märkamatuks. „Eile näiteks küsis üks õpilane, miks ma enam autoga koolis ei käi. Täna oli ka tore – kuna sattusin paduvihma kätte, siis jõudsin klassi ette natuke vihmasena ning vabandasin – ja õpilased said ka teada, miks me igasugu ilmaga jala või rattaga käime,“ muljetab Edda.

Merike räägib, et koolinoorte liikuma innustamine on nende igapäevatöö. „Viin läbi igal kevadel tutipäeval kehalise kasvatuse tundi, õpetajatega võtame osa Petersoni jooksust, rebastepäeval teeme koos õpilastega hommikuvõimlemist, oleme esinenud õpetajatega jõulupeol püramiididega,“ toob Merike näiteid igapäevasest koolielust.

Eile näiteks küsis üks õpilane, miks ma enam autoga koolis ei käi.

Uurisime Kristjanitelt, Jaakudelt ja Petsidelt, mis võib olla selle taga, et juba teist aastat järjest on projektis osalemas niivõrd palju haridusasutusi. Direktor Merike toob välja, et haridusasutused osalevadki just selleks, et näidata koolijütsidele eeskuju. Kuna õpilaste vähene liikumine ning ülekaal on järjest suurem probleem, leiab Merike, et koolipersonali eeskuju on siinkohal vajalik näitamaks, et kooli tulek ei ole võimalik vaid bussi või vanemate autoga – vaid ka jalgsi, rattaga või mõnel muul kondimootorile sobival viisil.

Lisa kommentaar