Kui suur kulu on erisoodustusmaks tööandjale tegelikult?

“Teate, seni kuni riik “premeerib” meid selle erisoodustusmaksuga, seni meie töötajate sportimiskulusid ei kata.” Selline on üks levinumaid vabandusi ettevõtetel, kes oma töötajate sportimiskuludest osa maksta ei soovi. Kui natuke süveneda ja täpsemalt mõelda, ei ole tegemist põhjendatud reaktsiooniga. Miks?

Esiteks maksavad ettevõtted oma töötajatele palka. Enamasti on see kümneid, mõningatel juhtudel ka sadu kordi suurem, kui see kompensatsioon, mida tööandjad sportimiseks töötajatele eraldavad.

Kui arvestada, et kõik töötajad ei kasuta oma sportimistoetust kindlasti veel maksimumsummas, siis on kulu ettevõtte palgafondiga võrreldes 1-2%. Seega ka lisanduv maksukulu (kui ettevõte just ümbrikupalkades ei arvelda).

Ettevõtte palgafondiga võrreldes on kulu suurus 1-2%.

budget


Teiseks: ettevõte planeerib eelarvesse kindla summa, millega ta saab töötajate sportimise kulusid katta. Sinna sisse arvestab ettevõte ka maksukulud.

Kui ettevõttel on iga töötaja kohta võimalik panustada 33€ kuus, siis on lihtne arvutada, et 20€ saab igaüks sportimisele kulutada ja 13€ läheb maksudeks. Kui ettevõte saab panustada 16€ kuus, siis töötaja osaks jääb 10€ ja maksudeks ca 6€.

Lihtne ja loogiline: lähtutakse eelarvest.


Kolmandaks – sporditoetuse maksmine töötajatele on investeering oma ettevõttesse ja mitte otsene kulu. On tõestatud, et see raha tuleb ettevõttele tagasi ja rohkemgi veel. Näitena võib tuua Citibanki töötajatega USA-s tehtud uuringu, mis tõestas ROI väärtuseks 4.56-4.73$ ühe investeeritud dollari kohta. See uuring pole ainuke sellelaadne. Seega – pole mõistlik maksude pärast iseennast ja oma töötajat karistada.

Tegelikult ei ole peamine paljude ettevõtete jaoks ju see, et mis summas töötaja kulusid kaetakse.

Peaasi, et seda mingil määral tehes näidatakse, et tööandja hoolib ja soovib, et töötaja oleks aktiivne. Muidugi peab arvestama sellega, et selline programm peab olema kestev ja jätkusuutlik ning hoogtööna pole seda mõtet korraks teha, et siis taas aastateks unustada. Selliselt sellest eriti kasu ei saa. Ettevõtted, kes toetavad oma töötajaid järjekindlalt, võidavad suures plaanis kindlasti.


 On ju Eestis neidki inimesi, kes arveldavad vaid sularahas, et mitte pankadele teenustasu maksta, mida peavad kõrgeks. Ehk on veel mõni üksik, kes ei oma mobiiltelefoni, sest peab ebaõiglaseks tasu, mida ta suhtlemise eest operaatori hinnakirja järgi peab maksma.

Lõppkokkuvõttes tekitavad sellised inimesed peamiselt ebamugavusi ja kulusid eeskätt iseendale. Õnneks on aga olemas ka selliseid kulusid, mis aitavad teenida tulu – näiteks kulu erisoodustusmaksule.

Nüüd, kui erisoodustusmaks enam takistuseks olla ei tohiks, võtke meiega ühendust – kasvõi kohe -,  ja uurige, kuidas SportID teie ettevõttele kasulik saab olla!

Loe järgmisena: Kas töötaja ülekaalulisus on tööandja mure?

Lisa kommentaar