Läbi higi ja vaeva ühtseks meeskonnaks

Seiklussport on muutunud eestlaste seas järjest populaarsemaks. Mis saakski parim tegevus nädalavahetuseks olla, kui üks paras annus adrenaliini, natuke ekstreemseid tingimusi ja kuhjaga eneseületamist? Ka spordiürituste ampluaa on muutunud järjest laiemaks. Tavalistele jooksumaratonidele pakuvad head alternatiivi näiteks Kõva Mehe Jooks ja Vägilase Jooks, kus jooksmisele lisavad vürtsi erinevad tõkked, millest tuleb kas läbi ujuda või üle ronida.

Kui eesmärk on nädalavahetusel lisaks adrenaliiniile ja piimhappes reitele ka natuke seltskondlikku tegevust pakkuda, on parim (sealhulgas jõukohaseim) Xdreami sari. Terve rada, mis koosneb erinevatest ülesannetest nii rattal, jalgsi kui ka kanuuga, tuleb läbida kolmestes võistkondades. Kes antud sarjaga tuttavad pole, siis lühidalt öeldes näeb Xdream välja järgmiselt:

1 minut enne starti – tiimid saavad kätte rajakaardid. Järgneb 15 sekundit „Appi kus me asume?“ ja 45 sekundit paanilist esimesse punkti minemise planeerimist. Kui stardipauk käinud, võib seiklus alata. Rada läbitakse joostes, rattaga ja kanuuga (karmimatele A-raja osalejatele ka rulluiskudel). Lisaks antud aladele ja orienteerumisele on igal Xdreamil ka mõni nuputamisülesanne, kõrgusehirmuga võitlemise harjutus ja loovustegevused – põhimõtteliselt juhtuda võib kõike. Tegemist on ju seiklusega!

 

 

Raja läbimise pikkus oleneb raja raskusastmest (A, B ja C) ning tiimi tugevusest. Olen osalenud Xdreamil juba 4 aastat, 3 neist samas naiskonnas. Me läheneme loovalt orienteerumisülesannetele, rattaetapid võtame rahulikult, ja kanuuetapi lõpus alati imestame, kuidas me selle tehtud saime. Ühesõnaga, me pole tugev tiim, ja tihti finišeerime võitjatest tunde hiljem. Kuid ma ei vahetaks oma tiimi kellegi teise vastu, sest aastate jooksul on meist saanud väga kokkuhoidev naiskond. Ja just meeskonnatööd peangi ma Xdreami suurimaks võluks.

Selle aasta viimane Xdream toimus 3. septembril Viljandis ning tegu oli jälle Xdreamiga oma parimas mahlas. Saime märjaks. Väsisime ära. Üks meist kukkus korra porisse. Olime kaks korda „natuke“ eksinud. Hakkas palav. Hakkas külm. Roomasime (sõna otseses mõttes) finišisse. Leidsin juustest kaks põdrakärbest. Ühesõnaga – korda läinud pühapäev.

 

Hea tiimiharjutus

Nagu alati, saime minut enne starti kaardid kätte. Pilk kaardile ütles, et peame kohe alguses lahku minema – punktid tuleb eraldi võtta. Ja nii läkski – Merle võttis A, mina B ja Külli C. Mitte ühtegi vaidlust ega arutelu, vaid „Tšauki, näeme 3 minuti pärast!“.

Ka ülejäänud etapp laabus sujuvalt. Olles palju koos osalenud, teame üksteise nõrkusi ja tugevusi, ning ka rollid on selgelt jaotunud. Mina orienteerun, Külli loeb legendi, Merle teeb lisaülesanded. Kui ühel või teisel nihu läheb, on alati olemas kolmas, kes hädast välja aitab. Tiimitöö ehedaim näide on kanuu, kus esimene võtab punktid, teine leob kaarti ja kolmas tüürib. Ning pärast kolme aastat harjutamist teeme kõvast vähem slaalomit kui alguses.

 

 

Seltsis on lõbusam

Xdreamil juhtub palju äpardusi. Kas läheb rattaga midagi nihu (näiteks jääb rattakumm kahe palgi vahele kinni, mis tulemusel ratta peal istuja aeglaselt porisse vajub) või tuleb ette ootamatusi (näiteks koos ratastega üle jõe ujumine). Võimalusi on lõpmatult! Kuigi olukorrad võivad olla nukrad ja pahameelt tekitavad, on nendesse palju toredam suhtuda lõbu ja naljaga – oleme selle pudrus ju kolmekesi. Seetõttu on mul paratamatult võistlusest meeles pigem nali ja naer, mis meid kolme on alati saatnud. Seda enam, et äpardusi on tihti rohkem kui kordaminekuid, ja harva oleme lõpetanud hea tulemusega.

 

Seiklus ja kogemus ühendab

Kui kolm aastat tagasi ma esmakordselt oma naiskonnaga Xdreamil osalesin, ei tundnud ma oma tiimikaaslasi kuigi hästi. Olime küll erinevates kohtades varem kokku puutunud, kuid sellisel võistlusel osalesime kõik koos esmakordselt.

Nüüd, kolm aastat hiljem, võin julgelt öelda, et nende naistega olen kogenud rohkem, kui paljude teiste oma sõpradega. Me oleme endi järel vedanud 1,5 tonnist autot. Oleme orienteerunud Rummu vanglas, Paldiski mahajäetud hoonetes, Pärnu vanglas ja Kreenholmi vabrikus. Oleme näinud päikesetõusu suvises Pärnus. Oleme kahekesi tõmmanud kolmandat tiimiliiget köiega sillalt üles. Oleme kõik vähemalt korra porisse kukkunud ja ükstest välja aidanud. Oleme lugematuid kordi ära eksinud. Oleme koos sõitnud üle 250 km rattaga, jooksnud ligi 80 km erinevates maastike peal ja sõitnud kanuuga kokku umbes 40 km. Alati, kui kokku saame, on millest, rääkida.

Olen elu jooksul läbi palju erinevaid meeskonnatöö koolitusi ja tiimitöö harjutusi, kuid jäädava mulje ja emotsiooni on jätnud neist vaid Xdream. Kui seda pidada meeskonnatöö koolituseks. Aga miks ka mitte läheneda team buildingule teisest vaatevinklist ja teine kord kalli meeskonnatöö koolituse asemel minna oma kolleegida hoopis seiklema?

 

Tuuli Land

Vabal ajal harrastajast seiklussportlane ja adrenaliinisõltlane, kohvihoolik ja kompulsiivne jooksja. Ülejäänud aja kohusetundlik skaut ja psühholoogiatudeng.

 

 

Lisa kommentaar