Mida peame silmas „terve töötaja“ all?

Selleks, et arutleda ning mõista, mis on töötaja tervisele hea, tuleks kõige pealt lahti mõtestada, mida tähendab väide, et töötaja on terve. Milline on üleüldse terve ettevõte või firma ja selle töökeskkond?

Kas see tähendab seda, et ettevõttel on võimalikult vähe haiguspäevi kasutanud töötajaid? Kas see tähendab seda, et töötajad on kõige paremas füüsilises vormis? Usun, et kõige sagedamini tuuakse seda teemat käsitledes välja inimese füüsilist seisundit – seda, mida me väljast näeme. Pannakse tähele, kui tihti keegi haiguse tõttu puudub, kes tervisehädadest palju räägib ning selle järgi tehakse kõige kiiremini hinnangud töötajaskonna tervise kohta. Mõni ettevõte kasutab statistika jaoks ka haiguslehtede arvu ja kestust, kuid need ei anna kindlasti täit pilti ettevõttes toimuvast.

Eesti inimene on kohusetundlik ning läheb tegelikult tihti ka haigena tööle, kui just nii hull pole, et voodisse pikali tõmbab.

Praktikas kiputakse aga unustama seda poolt, mida silmaga kohe ei märka – vaimne tervis. Praegune üldlevinud arvamus teadusmaailmas on, et töötaja tervis hõlmab nii füüsilist kui vaimset heaolu, mille tõttu on oluline pöörata tähelepanu ka töökeskkondade vaimset tervist mõjutavatele aspektidele. Psühholoogiline heaolu on sama tähtis kui füüsiline, sest see mõjutab inimese hakkama saamist ning töö- ja elukvaliteeti.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) pani 2010. aastal kokku tervisliku töökoha mudeli, mis määrab ära neli peamist valdkonda, millele tervislikku töökeskkonda luues tähelepanu tasub pöörata:
1) füüsiline töökeskkond,
2) psühhosotsiaalne töökeskkond,
3) tervise edendamiseks olemasolevad vahendid,
4) ettevõtte osalus ühiskonna arendamisel.

Ka Eesti Tervise Arengu Instituut pöörab tähelepanu töötajate tervise edendamisele. Nende meelest peaks tervist edendav ettevõte tegelema viie peamise suunaga:
1) füüsilise, vaimse ja sotsiaalse töökeskkonna parendamine,
2) töötaja tervise edendamine,
3) organisatsiooni kui terviku arendamine,
4) paikkonnapõhise tervisealase koostöö toetamine,
5) sotsiaalse vastutuse jagamine.
Selle info põhjal oleme Eestis laias mõttes ühel nõul Maailma Terviseorganisatsiooniga.

Ei piisa ainult töötajate külmetuste ära hoidmisest. Tööd tuleb teha mitmel erineval rindel, et töökeskkonnast saaks tõepoolest tervislik koht.

Mul on väga hea meel, et Eesti ettevõtted liiguvad järjest enam selle mudeliga kaasa ning pööravad tähelepanu väga erinevatele aspektidele töötajate tervise juures. Tänapäeva digitaliseeruvas ja aina suureneva infovooluga ühiskonnas puutume järjest enam kokku uute tervist ohustavate nähtustega, mida kõike ei oska kohe ennetada. Lisaks füüsilistele ohtudele sagenevad vaimsed probleemid seoses üle töötamisega ning koguaeg „olemas olemisega“. Järjest raskem on end välja lülitada ning mitte jälgida tööasju 24/7.

Edasistes lugudes käsitleme erinevaid teemasid, mis mõjutavad tänapäeval töötajate nii vaimset kui füüsilist tervist, sest seda terve firma tähendama peakski. Loodame, et siit leitakse kasulikku mõtteainet nii enda kui ka ettevõtte elu parendamiseks!

Laane Reti Västrik

Laane Retil on hetkel käsil töö- ja organisatsioonipsühholoogia magistriõpingud Tallinna Tehnikaülikoolis. Praktilist kogemust on ta omandanud värbamisprotsesse hallates ning inimeste arendamist ja koolitamist organiseerides.

Lisa kommentaar