Miks mõned ettevõtted toetavad töötajate kehalist aktiivsust ja teised mitte?

Järjest rohkem ettevõtteid mõistavad liikumise ning sportimise kasu oma töötajatele. Aktiivne töötaja on tervem, kasutab vähem haiguspäevi ning teeb oma tööd rõõmsamalt ja efektiivsemalt. Siiski on veel palju neid ettevõtteid, kus töötajate liikumisele tähelepanu ei pöörata.

Möödunud nädalal potsatas meie e-kirjakasti Eesti Olümpiakomitee poolt Euroopa Komisjoni raport, mis analüüsis teemat, kuidas töötajaid rohkem liikuma saada*.

Üks olulisemaid järeldusi sellest raportist on kindlasti see, et töökohtadel on võimalik inimesi edukalt liikuma saada. Eriti hästi toimivad programmid, mis lähenevad kehalisele aktiivsusele ja tervisele mitme nurga alt ehk pakutakse korraga nii värskeid teadmisi ja uut informatsiooni kui ka luuakse võimalusi töökohal liikumiseks.

Teine oluline mõte, mida töökoha tervise edendajad saavad sellest raportist kaasa võtta on see, et liikumisintensiivsust ei ole vaja liiga suureks ajada. Väga hästi toimivad lihtsad ja samas ka võrdlemisi odavad lahendused, nagu sammude lugemine, trepist käimise kampaaniad jms. Edukamad kampaaniad püüavad inimesi just nimelt töökohal rohkem liikuma ja toolilt püsti saada.

Vana ja kulunud, ent samas õige, on ütlemine, et “kala hakkab mädanema peast”. Need ettevõtted, kus juhatuse tasandil näidati eeskuju ja võeti aktiivselt liikumiskampaaniatest osa, olid selgelt oma kampaaniates edukamad. Samuti oli edukamatel kampaaniatel ka majasisene projektijuht ja eestvedaja. See ei pea olema palgaline inimene, mitmel juhul tekkis selline inimene vabatahtlikult.

Kampaaniatega seoses toodi välja ka üks suur mure – nende head tulemused kippusid olema lühiajalised. Näiteks vahetult pärast kampaania lõppu ja ehk ka kuu aega hiljem oli märgata positiivseid muutusi. Pikapeale need muutused aga kaovad ja elu läheb vanadesse rööbastesse tagasi. Seega oleks mõistlik ka ettevõtte tasandil olla järjepidev iga teatud aja tagant korrata kampaaniat ja/või teha midagi uut ja huvitavat.

Kampaaniatega seoses toodi välja ka üks suur mure – nende head tulemused kippusid olema lühiajalised.

Oma kogemusest SportID-s saame tuua aga välja ühe kummalise paradoksi, miks teatud ettevõtted ei viitsi tõsisemalt oma töötajate kehalise aktiivsusega tegeleda. Mitmel juhul oleme suhtluses sattunud ettevõtte personalijuhi otsa, kes ütleb, et nad ei paku oma töötajatele kehalise liikumise võimalusi, sest nende inimesed ei ole aktiivsed ja pole seega neist võimalustest huvitatud. Kas ei kõla kummaliselt?

Teine äärmus on ka olemas. Väide, et meil on inimesed niisamagi kehaliselt aktiivsed ja me ei pea sellega tegelema. Lihtsamalt kokkuvõttes, ettevõte ei taha teemaga tegeleda ega vastutust võtta oma töötajate tervise eest, sest esimeses osas vaatavad vastu kulutused. Vabanduse leiab alati, võimaluse samuti. Oleneb ilmselt sellest, mida sa leida tahad.

 

Vaata lisaks:

  • Physical Activity at the Workplace: Literature review and best practice case studies. A final Report to the European Commision. Ecorys 2017 *
  • Kondimootoriga tööle artiklid Terve Firma blogis

Marti Soosaar

Marti on Eesti Firmaspordi Liidu ning SportID asutaja ja tegevjuht. Vabal ajal naudib sportimist ning on ka 20-võistluse maailmameister M30 klassis.

Lisa kommentaar