Miks on sporditoetus parem kui palk?

Loomulikult ei leia te endale töötajat nii, et te talle palka ei maksagi. Või kui leiate, siis on ta ilmselt kontoris pidevalt higise T-särgiga ja mullastes jalgpalliputsades, sest peale spordi tema elus midagi muud ei olegi. Kas ta siis tööd üldse tahabki teha?

Nali naljaks, ent tegelikult on teaduslikult tõestatud: igal juhul on mõttekam maksta sporditoetust kui selle võrra suuremat palka.

Mida me siis silmas peame? Suhtleme tihti firmadega, kes ei maksa oma töötajatele mingit sporditoetust. Tihtilugu esitavad nad meile argumendi: kui nagunii peab makse maksma, siis anname parem töötajatele need 30 eurot palgale juurde ja ütleme lisaks, et see on neile oma tervise hoidmiseks.

Ent see ei tööta tegelikult motivaatorina sama hästi kui samas summas sporditoetuse maksmine. 

Miks? Oletame, et teie töötaja saab kuus 1200€ netopalka ning otsustate talle palgalisana tema toetuse välja maksta. Palju see siis palgalisa teeks? Ütleme, et maksate talle keskmist spordikompensatsioonja töötaja saab kätte 1230€.

Teil on ka alternatiivne võimalus maksta talle 1200€ palka ning anda talle sporditoetusena eraldi 30€. Selleks ei pea isegi kalkulaatorit kätte võtma, et aru saada: töötaja saab teilt sama mõlemal juhul sama palju raha. Aga kas ta ise ka tunnetab seda samamoodi?

Kas 30€ on alati ja igal juhul meie jaoks 30€. Või on mõni 30€ siiski suurem kui teine? Tarbimiskäitumise uurijad ja psühholoogid Amos Tversky ja Daniel Kahneman tegid oma uurimuses katse, kus inimestele anti ülesanne osta endale uus ja stiilne pastakas ning ilus triibuline ülikond. Inimesed, kes leidsid kontoritarvete poest pastaka hinnaga 25$, olid vabalt valmis läbima 15-minutilise teekonna teise poodi, et saada sama pastakas 18$ eest ehk 7$ soodsamalt.

Inimestele anti ülesanne osta endale uus ja stiilne pastakas ning ilus triibuline ülikond.

Need samad inimesed leidsid ühest poest endale vajamineva ülikonna hinnaga 455$. Seejärel said nad teada, et 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel on sama ülikond saadaval 448$ eest. Nüüd ei olnud nad enam nõus seda teekonda ette võtma. Võimalus 15-minutilise ajakuluga 7$ säästa oli aga täpselt sama.

Miks olid katsealused ühel juhul rõõmsalt valmis 7$ suuruse võidu eest 15 minutit jalutama, teisel juhul aga mitte? Ükski masin nii ebaratsionaalselt ei käituks. Küll aga inimene!

Ükski masin nii ebaratsionaalselt ei käituks. Küll aga inimene!

Sama on ka sporditoetusega teie ettevõttes. Inimeste peas töötab see nii: esimesel juhul tõusis nende palk 1200€ pealt 1230€ peale. See ei tundu meie ajule kuigi märkimisväärne.

Teisel juhtumil aga  tõstsite te nende sporditoetuse 0€ pealt 30€ peale. Töötaja saab tööandjalt ikka need samad 1230€, aga teisel juhul on ta selle üle märksa rõõmsam kui esimesel.

Kui oled seega seni arvanud, et nutikas on raha lihtsalt palgana inimesele kätte anda ja teda täielikult usaldada (olles kindel, et ta ei kuluta seda 30 eurot õlle ning saiakeste peale), siis nüüd tead loodetavasti, kuidas aju meid selles osas üle kavaldab. Kehtesta oma ettevõttes parem korralik spordi- ja tervisetoetuste süsteem ja töötaja silmad hakkavad selle peale hoopis rohkem särama.

Silmad säravad, sest ta arvab, et on sinult saanud rohkem.

Ja kui sa oled kahevahel, kas ja kuidas ümberlülitust teha, siis saame sulle ka ühe nipi anda. SportIDs on paljudes spordi- ja taastusravikohtades soodushinnad. Seega võidad sa SportID kaudu trennipiletit ostes ka rahas.

See on juba piisavalt tugev argument, miks võtta oma töötajatelt need palgalisana lubatud toetuseurod ja sporditoetus asemele anda. Aga ära muretse. Kui 1230 €-st 30 ära võtta, on see oluliselt väiksem langus kui tõmmata töötaja 30€-suurus sporditoetus nulli.

Sporditoetuste maksmise psühholoogiast oleme kirjutanud ka varem. Tversky ja Kahnemani tööde põhjal analüüsisime näiteks seda, miks on iga kell parem anda töötajatele sporditoetus kuu alguses kätte,  mitte kompenseerida tšekke aga tublidele treenijatele tagantjärele. Head analüüsimist, kuidas oma töötajaid ja iseennast senisest rohkem võitma saada!