Mis vaevab sinu selga?

Mis vaevab sinu südant…luuleread, mis Tõnissonil “Kevade” raamatus kuigi hästi ei tahtnud pähe jääda. Kui mõelda südame-veresoonkonna haiguste hulga peale meie ühiskonnas, siis paljusid tööandjaid huvitab tänasel päeval asjaolu, mis vaevab nende töötajate südameid. Kas paljud neist pensionini välja veavadki? SportID poolt läbi viidud uuringust selgus aga ka asjaolu, et vähemalt samavõrra peaks meid huvitama, mis vaevab meie töötajate selgasid. Enam kui pooled töötajatest kurdavad selja ja lülisamba probleemide üle.

Novembri lõpus läbi viidud uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade, millised on tööealiste inimeste sportimisharjumused, kuidas inimesed ise oma kehalise koormusega rahul on ja millisena nähakse tööandja vastutust. Ankeet saadeti välja 25 000 SportID kasutajale ja vastustega tuli tagasi 2460. Vastanutest 44% olid mehed ja 56% naised, 75% istuva- ja 25% liikuva tööstiiliga.

 

Töötajad väärtustavad sportlikku elustiili, kuid ajapuuduse tõttu ise ei spordi

Küsimustiku esimese osaga tegime kindlaks, kas inimesed on sportlikul lainel ning kas sportlik elustiil on nende jaoks üldse väärtus. Vastustena saime eneselegi hämmastavalt teada, et 98% vastanutest väärtustab sportlikku elustiili ja 99,5% on nõus, et sportimine on neile kasulik. 96% ütlevad, et sportlikud inimesed on neile eeskujuks.

Kuidas olid vastajad rahul aga enda kehalise aktiivsusega? Tuleb välja, et mitte eriti. 64% on veendumusel, et nad ei spordi täna piisavalt. 89% vastajatest ütlevad, et kui neil oleks võimalik, siis nad liigutaksid ennast rohkem.

Aga miks siis ei ole võimalik? Peamise puudusena mainisid enam kui pooled vastanutest ajapuudust, 15% kurtsid nigela motivatsiooni üle ja veidi enam kui iga kümnes arvas, et sportimine on kulukas. Umbes 5% kurtsid kehva tervist ja teine sama palju treeningkaaslase puudumist. Varustuse puudumise tõid põhjusena välja vaid 3% vastanutest.

Tuleb välja, et mitte eriti. 64% on veendumusel, et nad ei spordi täna piisavalt.

Kui jätsime vastajate ridadest kõrvale selle kolmandiku kes arvas, et on piisavalt aktiivsed juba praegugi, siis tõusis motivatsioonipuuduses vaevlejate protsent 20-ni ning ajapuuduse faktor oli pisut väiksem – “ainult” 47%.

Kahtlemata on meile oluline ka teada, et miks inimesed spordivad või tahaksid sportida. 92% vastajatest mainisid, et teevad seda hea enesetunde saavutamiseks. 87% märkis, et tervis on nende jaoks oluline. Umbes pooled leidsid, et oluline on see, et sportlik võimekus paraneb ja enam-vähem sama palju leidis, et oluline on kulutada energiat, millest võib järeldada muret liigse kehakaalu üle.

Tööandjad võiksid märksa rohkem vaeva näha, et inimeste tervis parem oleks

Kogu see statistika on kahtlemata üsna informeeriv, kuid ta ei ole kindlasti kedagi šokeeriv. Umbes midagi sellist võis ju oodata ehk pluss-miinus mõni protsent sinna-tänna. Kõige huvitavam osa meie jaoks oli see, et kuidas ja millisena näevad töötajad oma tööandja vastutust nende tervise osas ja tulemused on sellised, et seda nähakse üliolulisena.

Kas su tööandja saaks aidata, et sa harrastaksid rohkem sporti? 76% vastas küsimusele jaatavalt. Tuletame meelde, et need olid SportID kasutajad, kelle tööandja maksab neile sporditoetust selle keskkonna kaudu ehk tegemist on pigem eeskujulikuma osaga Eesti ettevõtetest. Kõiki tööandjaid hõlmava küsitluse puhul oleks antud number suure tõenäosusega veelgi suurem.

Kas su tööandja saaks aidata, et sa harrastaksid rohkem sporti? 76% vastas küsimusele jaatavalt.

Kas see tõstaks su silmis tööandja väärtust, kui ta toetaks rohkem sporti ja tervislikku elustiili? Ülekaalukas jah – 94%. Taas kinnitab see sporditoetuse kui kasvava olulisusega motivaatori tähtsust töötajate seas.

Tööandjaid puudutavatest küsimustest viimane uuris, kas sportlikku ja tervislikku eluviisi toetavad tegevused on tööandja poolt vajalikud. 66% arvas, et on vajalikud ja 34% arvas, et mitte. Siit võib järeldada, et kui tööandja midagi teeb, siis see tõstab tema väärtust tööandjana, aga päris kõik töötajad ei ole veendunud, et tööandja peaks seda ilmtingimata tegema.

 

Seljaprobleemid on väga levinud

Tõnissoni vaevavate luuleridadega alustasime. Aga selgub, et moodsa aja Tõnissonid peavad hoopis õppima uue luuletuse – “Mis vaevab sinu selga?” Tervelt pooled ehk 51% – vastasid, et neil esineb selja või lülisamba probleeme. Naiste seas oli see 56%, istuvat tööd tegevatest naistest lausa 60%.

62% vastanutest tunnistasid, et nad ei tee tööajal piisaval hulgal tervise seisukohalt vajalikke pause. Kui me juba istuvat tööd tegevad naised esile tõstsime, siis nendest koguni 80% tunnistasid ausalt, et nad ei tee enda arvates piisavalt liikumispause. See asjaolu ja seljaprobleemid on aga omavahel väga selgelt seotud.

 

Ergonoomiline laud

83% kõigist, kes tunnistasid lülisambaprobleeme, arvasid, et need on tingitud tööalastest teguritest, nagu tööasend, töövahendid või puhkepauside puudumine. Istuvat tööd tegevad naisterahvad oli selles eriti veendunud, nende arvuks oli koguni 90%. 57% kõigist töötajatest ja 61% seljavaluga töötajatest arvasid, et tööandja võiks anda rohkem informatsiooni, kuidas selja/lülisamba probleeme ennetada.

Huvitav on kindlasti ka asjaolu, et kui võrdlesime omavahel seda kolmandikku, kes oma kehalist aktiivsust pidas piisavaks nende kahe kolmandikuga, kes seda ei teinud, siis mõnevõrra rohkem oli lülisamba probleeme teises grupis (50 vs 55%). Paraku tuleb tõdeda, et piisav kehaline koormus tööväliselt ei ole see võluvits, mis päästab teid seljavaevustest.

Lõpetuseks küsisime inimestelt lihtsalt, millest nad oma elus tunnevad kõige enam puudust. Vastuseid oli erinevaid, kuid läbiva punase joonena paistis silma puudus ajast ja puhkusest. “Võta aega veidi ringi vaadata,” laulis Tanel Padar koos ansambliga The Sun.  Loetud tulemuste valguses tuleks kaaluda selle loo tunnistamist kõigi töötajate hümniks. Seega, tõuse püsti, siruta selga ja võta aega.

Uuring viidi läbi SportID kasutajate seas. Uuringu läbiviijateks olid Britta Aduson, Kristjan Kimmel, Marti Soosaar.

Lisa kommentaar