Kuidas puhkusest viimast võtta? Jagame nelja lihtsat nippi

Suvi on loodud puhkamiseks – seda näitavad nii soojem õhutemperatuur kui peaaegu ööpäevaringne valgus. Sellegipoolest seisab enamus inimesi fakti ees, et ka suvel peab suure osa ajast tööd tegema – meie seas on vähe täiskasvanuid , kes saavad endale lubada üle kuu aja puhkust. Mida sellisel juhul ette võtta, et siiski keha ja vaimu maksimaalselt välja puhata? Kuidas nutiajastul, kus töö võib meid ka maakoju või reisile jälitada, end siiski efektiivselt välja lülitada?

Planeeri ette

Olenemata sellest, kas sinu puhkus kestab mitu nädalat või seisneb peamiselt nädalavahetustes, on kasulik ette planeerida, mida sa kauaigatsetud vabadel päevadel ette võtad. Vastasel juhul võib sattuda olukorda, kus puhkuse kätte jõudes ei osata oma vabadusega midagi peale hakata – ühtegi ägedat tegevust pähe ei tule, miskit teha ei viitsi, kõik tundub igav. Igavusega kaasneb ka alanenud meeleolu, mille puhul on veelgi vähetõenäolisem, et midagi huvitavat pähe torkab – negatiivsed emotsioonid tõmbavad nagu magnet ligi negatiivseid mõtteid.

Igavusega kaasneb ka alanenud meeleolu, mille puhul on veelgi vähetõenäolisem, et midagi huvitavat pähe torkab – negatiivsed emotsioonid tõmbavad nagu magnet ligi negatiivseid mõtteid.

Mõtle juba siis, kui tööl oled, mida tahaksid teha? Näiteks istudes kontoris laua taga, kujuta ette, et sul oleks just praegu võimalik püsti tõusta ja lahkuda – mida sa sellisel juhul kõige meelsamini teeksid? Koosta nimekiri kõigest, mis vähegi pähe tuleb. Kusjuures need asjad ei pea olema nii suured nagu ümbermaailmareis või langevarjuhüpped – pane kirja ka väiksemad plaanid, nt metsa seenele minek, sõpradega võrkpalli mängimine, vanaemale küllasõit, raamatu lugemine jne.

Kui oma nimekirja tegemine tundub tüütu või ei tule sul midagi pähe, pakume sulle ühe võimaliku näite. Kui puhkepäev käes ja avastad end igavlemas, saad nimekirja välja võtta ja vaadata, mis sind sel hetkel kõige rohkem kõnetab!

Tegevuste planeerimine on üks lihtsamaid võtteid, mida kasutatakse ka teraapias kehalise aktiivsuse tõstmiseks, mis omakorda tõstab meeleolu ja parandab enesetunnet. Aktiivne inimene on rõõmus inimene!

 

Maga mõistlikkuse piires

Paljud mõtlevad, et kõige meelsamini tõmbaksid nad end puhkuse ajal lihtsalt kerra. Magamine on loomulikult eluliselt vajalik, eriti peale stressirikast tööperioodi, kus unetunde jääb väheks või peab enne kukke ja koitu ärkama. Päev või paar mitte midagi tehes mööda saata on okei. Sellegipoolest tuleks magada mõistlikkuse piires (kuni 8h korraga). Veetes kõiki oma puhkusepäevi lihtsalt voodis lesides, muutub olemine enamasti päris igavaks ja tüütuks. Sarnane seis tekib ka vastupidi – tundes igavust, otsustavad paljud inimesed uinakut teha. See on justkui viis oma teadvusest paus võtta, kuna teadvelolek on sel hetkel niivõrd igav.

Terve päeva magamine ei ole sobiv puhkus, kuna liigsed unetunnid häirivad normaalset unerütmi, alandavad vajalikku kehalist aktiivsust ja väsitavad inimest (tõepoolest, sa võid end väsinuna tunda, kuna magasid liiga kaua!). Lisaks on tegu justkui mahavisatud puhkusega – hinnalised tunnid mööduvad lennates ja pealegi ei mäleta sa hiljem midagi olulist, mis oma vabadusega peale hakkasid.

Mälestused puhkusest on hiljem väga olulised, kui tööle naased – tunne, et kasutasid oma aega kasulikult, tagab rahulolu iseendaga ja motiveerib taas pingutama.

See võib kõlada paradoksaalselt, aga aktiivsus on parem viis end välja puhata kui terve päev magamine! Mine perega väljasõidule, külasta vaatamisväärsusi, kutsu sõbrad petanki mängima, tee trenni… Füüsiline ja mentaalne aktiivsus tõstab su meeleolu, „värskendab“ aju ja närvisüsteemi ning tagab kvaliteetsema une. Lisaks on hiljem, mida rõõmuga meenutada!

Ole hetkes

Eelmisi punkte arvesse võttes – sa ei pea olema nagu orav rattas. Aktiivne puhkus ei tähenda seda, et sa pead iga päev ette võtma kuus erinevat väljasõitu, joostes ühest punktist teise, keel ripakil. Loomulikult võid teha ühe mitte-midagi-tegemise päeva, või võtta päevas ette vaid ühe tegevuse, nt aia värvimine või lastega randa minek. Oluline on sellest viimast võtta.

Sa ei pea keset puhkust ette mõtlema järgmise nädala töökohustustele või muretsema selle nõmeda kolleegi pärast, kes sind kontoris ees ootab – kui nendest asjadest mõtlemine sul antud hetkes probleemi ei lahenda või enesetunnet ei paranda, siis pole ju mõtet ka sellele aega ja energiat raisata! Näiteks üks peamisi unetuse põhjuseid ongi justnimelt voodis tuleviku üle heietamine. Tegele probleemiga siis, kui see sul silme ees seisab ja sul on reaalselt võimalik seda lahendada. Keskendu puhkusehetkele, mis parajasti käsil! Võta see aeg, kus oled, ja naudi selle värve, helisid, lõhnu, inimesi, kellega seda veedad, ja kohta, kus viibid.

Sellist hetkele keskendumist kutsutakse mindfullness-iks ehk eestikeeli teadvelolekuks ning see on tõhus meetod elukvaliteedi ja meeleolu parandamiseks. Loe ka lähemat teadveloleku kohta!

Sea piirid

Kindlasti on paljudel inimestel ka puhkuse ajal mõned töised asjad, mis peab ära tegema. Praegusel nutiajastul on tüüpiline, et nii mõnedki kohustused ja emailid jälitavad meid nii randa, metsa kui reisile. Siin tuleb abiks teha endaga kokkulepe, millised piirid on töö ja puhkuse vahel – ja hoida sellest kokkuleppest kinni. Kui on puhkuse aeg, lülita telefonis internet välja või ära kontrolli oma emaili. Sul on täielik õigus oma meelt ja keha välja puhata ning tööst pause võtta. Puhanud töötaja on ka efektiivsem töötaja.

Kui tead ette, et pead puhkuse jooksul mõne töö-ülesande ära tegema, on kasulik ka siinkohal piire seada. Parim variant on määrata kindel aeg, millal sellega tegeled, kuna niimoodi väldid seda, et veedad päevi ärevuse ja pinge all, samal ajal kui kuklas trummeldavad mõtted nagu „Ma peaks praegu ju seda tegema, miks ma rannas olen“, tekitades süümekaid. Aja planeerimine võiks olla tunni täpsusega, mitte ainult „Teen seda kolmapäeval“ – muidu juhtub tõenäoliselt, et ärkad kolmapäeval üles, istud mitu tundi kohviga läpaka ees, teed pidevalt facebooki-pause ja lõpuks kulutadki kogu päeva ühele asjale, mis ilmselt võtaks hulga vähem aega.

Pane pigem kirja näiteks nii: „Teen seda kolmapäeval kell 10-12.“ (Meie ajud on tüüpiliselt aktiivsemad hommikul ja pärastlõunal.) Ja pea kokkuleppest kinni. Kui kell saab 12, on sul õigus töö lõpetada ja puhkama asuda. Sellised kokkulepped aitavad inimesel end mobiliseerida ja tööle keskenduda, kuna aju teadvustab seda, et töö-aeg on piiratud, ja oskab vastavalt tegevust planeerida.

Kõike eelnevat arvesse võttes on loomulikult tähtis kuulata oma sisetunnet. Puhkus on hea siis, kui tunned end rõõmsa ja rahulolevana, nii puhkuse ajal kui pärast seda tööle tagasi tulles. Tee just seda, mis sinus positiivseid emotsioone äratab – see on nii keha kui meele jaoks ülimalt oluline!

Heikki Mägi

Heikki on fitlap.ee keskkonna looja ja peatreener ning toitumisnõustaja.

Lisa kommentaar