Paindlik tööaeg: pidevalt areneva tööelu lahutamatu osa

Eelmises postituses kirjutasin kodukontorist ning sellega kaasnevatest teguritest. Mainitud teemaga haakub hästi ka paindlikust tööajast rääkimine, mistõttu selles postituses harutan lahti paindliku tööaja positiivsed ja negatiivsed küljed ning räägin, kuidas selliste tingimustega tiimisisene koostöö toimima saada.

Kõigepealt aga, mida üldse tähendab paindlik tööaeg? Praegusel ajal mõistetakse selle all võimalust töötada muudel aegadel kui üheksast viieni. Näiteks ei ole sätitud paika kindlat kellaaega, mil kontorisse tuleb jõuda ning samuti ei pea igavledes istuma oma kohal seni, kuni kell tööpäeva lõpu täis tiksub. Töötajatele on antud võimalus oma tööpäeva ise sättida nii, et neil oleks kõige mugavam. Kas tundub liigne töötajate poputamine? Mina nii ei arva. On ju kõigil tulnud ette olukordi, kus tahaks töömeest koju kutsuda, aga ei saa, sest ise on vaja tööl olla. Või oleks hirmsasti vaja käia poes, kuhu pääseb ainult tööpäevadel üheksast viieni, kuid jällegi oled terve selle sama aja sunnitud tööpostil olema. Paindlik tööaeg võimaldab igapäeva elu sättida nii, et töö ei saa elu takistuseks.

Mida head siis paindlik tööaeg toob? Nagu enne sai mainitud, aitab paindlik tööaeg suurendada töötaja vabadust oma elu korraldamisel. See omakorda aitab kaasa töötaja tööõnnele ja rahulolule, mis minu meelest on väga olulised inimese elukvaliteedi tõstmiseks. Lisaks, aitab paindlik tööaeg kaasa tervislikele eluviisidele. Näiteks saab sellisel juhul käia ebatavalisel ajal trennis või pimedatel talvehommikutel vajadusel endale veidi pikema une lubada. Loomulikult ei tasu seda võimalust kuritarvitada, kuid vahel võib ühest lisaunetunnist suur kasu olla.

Kõige hea kõrval on aga alati ka veidike kehvemad asjaolud. Paindlik tööaeg võib tuua meeskonna sisse kaootilisust, sest ei teata alati, millal kolleeg tööle tuleb ja kaua teda kontoris näha saab. Nii võib olla raskendatud ühisprojektide läbiviimine ja ad hoc küsimustele vastuse leidmine. Samuti võib esineda tööaja ise määramise kuritarvitamist, mille tagajärjeks on langev produktiivsus koos tööeetika kadumisega.

Õnneks on kõigeks rohtu! Nii kodukontori kui ka paindliku tööaja “õige manustamisega” on võimalik meeskonna koostöö teha sujuvaks ja kõigile meeldivaks. Suureks abimeheks on siinkohal tehnoloogia. Esimene samm on veenda kõiki töötajaid kalendrit kasutama. Nii Google kui ka Outlook pakuvad väga mugavaid lahendusi emailide ja kalendrite ühendamiseks. Kui iga töötaja märgib oma kalendrisse ära koosolekute ja kontorist väljas viibimise ajad, on kõigil soovijatel mugav tema ajakavaga end kurssi viia ning leida kohtumiseks sobiv aeg. Sama kehtib ka kogu meeskonda hõlmavate koosolekute kohta. Määrates kalendrisse regulaarsed iganädalased koosolekud, saavad kõik töötajad sellega ette arvestada ning teavad, et sel ajal oodatakse neid kontorisse või vähemalt videokõnega ühendumist.

Üleüldiselt aitab organiseeritusele kaasa ka see, kui lepitakse kokku enam-vähem standardsetes tööaegades, millega vaikimisi arvestatakse ja millest kõrvale kaldumisest antakse märku. Kui aga see ei ole võimalik ja tuleb inimeste isikupäradest arvestada väga kõikuvate tööaegadega (nt IT valdkonnas), peab põhirõhk olema kindlasti sisekommunikatsioonil. Koos arutades on igal meeskonnal võimalik leida viis, kuidas paindlikku tööaega korraldada nii, et töötulemused ei kannataks.

Julgustan kindlasti paindlikku tööaega proovima neid, kes seda pole veel julgenud, kuid näevad, et töötajad tunnevad sellest puudust. Kellel on juba kogemust, jagage teistega, millised võtted töötavad ja millised tuleks kohe kõrvale jätta – nii on teistelgi kergem algust teha.

Laane Reti Västrik

Laane Reti on cum laude lõpetanud organisatsioonipsühholoogia magistriõpingud Tallinna Tehnikaülikoolis ning töötab TransferWise'is personalispetsialistina.

Lisa kommentaar