Regulaarne trenn või ühekordne spordiüritus. Kas kvantiteet versus kvaliteet?

Mingil hetkel jõuavad pea kõik ettevõtted tõdemuseni, et ehk võiks nende firmas ka ikka inimesed veidi trenni teha ja tervislikumad olla. Ilus mõte. Eriti hea, kui firma sees leitakse ressurssi see kaunis mõtlemine ka mingil kujul tegutsemiseks vormida. Pahatihti saadab neid tegemisi aga tunne: midagi justkui tehakse, efekt on aga tegelikult olematu.

Näiteid, kus töötajate tervisemuresid edutult lahendada püütakse, hõlmab tavaliselt esmapilgul head ideed – minna koos näiteks sügisjooksule. Tehakse erksad särgid ja lisatakse nende seljale kiri: “Kui sa seda lugeda näed, oled aeglasem kui meie firma töötajad!”

Kui sa seda lugeda näed, oled aeglasem kui SportID töötajad!

Mis on selliste ideede taga? Arvatakse, et tore tiimiüritus paneb inimesed trenni tegema. Loogika on selles päris kindlasti olemas, sest spordiüritused tõesti kasvatavadki tiimivaimu ja loosungitega särgid panevadki tundma, et mul on töökohaga teistest oluliselt enam vedanud.

Ent keskmine inimene ei pea sügisjooksu distantsiks oleva 10 kilomeetri mingil kujul läbimiseks otseselt trenni tegema. Vahemaa venivad ka kõige vähem spordilembesed lõpuks maksimaalselt 2 tunniga* läbi, võtavad oma medali ning tasuta laevapiletid ning lakuvad järgmised kolm päeva haavu. Parem kui mitte midagi. Ja aasta pärast uuesti.

Pane tähele – algaja harrastussportlasega, kes jätkab pärast võistlust tulemuse parandamise nimel regulaarset treenimist, ei ole siin mingit tegemist.

Aga tuleb ette veelgi halvemaid näiteid. Legendaarseimad “spordimehed” ühest Tallinna suurtehasest tegid koguni nii, et võtsid välja vaid stardimaterjalid, mis sisaldasid ka laevapileteid, ja marssisid joonelt koju Rootsi reisi planeerima – jooksurajale hetkekski põikamata.

Tol korral olid firmajuhid jooksule kirja pannud ligi 1000 inimest, kellest leiti lõpuprotokollist vaid käputäis.

Tol korral olid firmajuhid jooksule kirja pannud ligi 1000 inimest, kellest leiti lõpuprotokollist vaid käputäis. Süsteemis tehti järgmiseks aastaks mõned parandused – ent paraku vaid nii palju, et laevapiletid väljastati jooksu järel diplomi alusel.

Meenutame nüüd alguses püstitatud eesmärki, milleks on töötaja tervise parandamine töötulemuste paranemise eesmärgil. Kahtlane, et seesugune süsteem kunagi mingi tulemuse toob.

 

 

See, kes jaksab kohe 10 kilomeetrit hea aja ja minimaalsete vigastustega ära joosta, on tõenäoliselt spordipisikuga juba nakatunud ning toob sulle tööl ka paremaid tulemusi.

Töötaja, kes seda veel ei suuda, vajab indu ja treeningvõimalusi, et jooksuks valmistuda. Vastasel juhul võib ta kümne valusa kilomeetri pärast järgmise sügisjooksuni spordi peale viha pidada. Tuletame taaskord meelde, et töötaja tervis ei edene ning töötulemused ei parane. Halvimal juhul teeb tööandja järelduse: sportimisvõimaluste pakkumine ei tööta meie ettevõttes ikka üldse!

Seepärast tasubki igal ettevõttel läbi mõelda, milleks mingit asja tehakse – nagu iga teise äriotsuse juures. Selge see, et regulaarne ja järjepidev treeningtoetus on firma jaoks alguses kulukam. Ent erinevalt ühekordsest pingutusest on sellel ka tõestatud tulemused.

Kui reaalsed tulemused ja läbimõeldud otsused on teie ettevõtte jaoks olulised märksõnad, tasub mõelda töötajate spordikulude regulaarsele kompenseerimisele SportID kaudu. Võtke meiega ühendust – kasvõi kohe -,  ja uurige, kuidas SportID teie ettevõttele kasulik saab olla!

Loe järgmisena: Kui suur kulu on erisoodustusmaks tööandjale tegelikult?