Sporditoetus – alternatiiv palgatõusule?

Loomulikult ei leia te endale töötajat nii, et te talle palka ei maksagi. Või kui leiate, siis on ta ilmselt kontoris vähem kui trennisaalis, sest peale spordi tema elus midagi muud ei olegi. Kas ta siis tööd üldse tahabki teha?

Nali naljaks, ent tegelikult on teaduslikult tõestatud: igal juhul on mõistlikum maksta sporditoetust kui selle võrra suuremat palka.

Mida me siis silmas peame? Suhtleme tihti firmadega, kes ei maksa oma töötajatele mingit sporditoetust. Tihti esitavad nad meile argumendi: kui nagunii peab makse maksma, siis anname parem töötajatele need 30 eurot palgale juurde ja ütleme lisaks, et see on neile oma tervise hoidmiseks. Ent see ei tööta tegelikult motivaatorina sama hästi kui samas summas sporditoetuse maksmine.

Kui nagunii peab makse maksma, siis anname parem töötajatele need 30 eurot palgale juurde ja ütleme lisaks, et see on neile oma tervise hoidmiseks. Ent see ei tööta tegelikult motivaatorina sama hästi kui samas summas sporditoetuse maksmine.

Miks? Oletame, et teie töötaja saab kuus 1200€ netopalka ning otsustate talle palgalisana tema toetuse välja maksta. Palju see siis palgalisa teeks? Ütleme, et maksate talle keskmist spordikompensatsiooni ja töötaja saab kätte 1230€.

Teil on ka alternatiivne võimalus maksta talle 1200€ palka ning anda talle sporditoetusena eraldi 30€. Selleks ei pea isegi kalkulaatorit kätte võtma, et aru saada: töötaja saab teilt sama mõlemal juhul sama palju raha. Aga kas ta ise ka tunnetab seda samamoodi? Arvesse tuleb võtta ka seda, et alates 2018. aastast jõustub sporditoetuse maksuvaba hüvitamine, mis muudab sporditoetuse maksmise ettevõtjale soodsamaks.

Arvesse tuleb võtta ka seda, et alates 2018. aastast jõustub sporditoetuse maksuvaba hüvitamine, mis muudab sporditoetuse maksmise ettevõtjale soodsamaks.

Kui aga vaadata olukorda töötaja seisukohast, siis kas 30€ on alati ja igal juhul meie jaoks 30€. Või on mõni 30€ siiski suurem kui teine? Tarbimiskäitumise uurijad ja psühholoogid Amos Tversky ja Daniel Kahneman tegid oma uurimuses katse, kus inimestele anti ülesanne osta endale uus ja stiilne pastakas ning ilus triibuline ülikond. Inimesed, kes leidsid kontoritarvete poest pastaka hinnaga 25$, olid vabalt valmis läbima 15-minutilise teekonna teise poodi, et saada sama pastakas 18$ eest ehk 7$ soodsamalt.

Need samad inimesed leidsid ühest poest endale vajamineva ülikonna hinnaga 455$. Seejärel said nad teada, et 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel on sama ülikond saadaval 448$ eest. Nüüd ei olnud nad enam nõus seda teekonda ette võtma. Võimalus 15-minutilise ajakuluga 7$ säästa oli aga täpselt sama.

Miks olid katsealused ühel juhul rõõmsalt valmis 7$ suuruse võidu eest 15 minutit jalutama, teisel juhul aga mitte? Ükski masin nii ebaratsionaalselt ei käituks. Küll aga inimene. Sama on ka sporditoetusega teie ettevõttes. Inimeste peas töötab see nii: esimesel juhul tõusis nende palk 1200€ pealt 1230€ peale. See ei tundu meie ajule kuigi märkimisväärne. Teisel juhtumil aga tõstsite te nende sporditoetuse 0€ pealt 30€ peale. Töötaja saab tööandjalt ikka need samad 1230€, aga teisel juhul on ta selle üle märksa rõõmsam kui esimesel.

Miks olid katsealused ühel juhul rõõmsalt valmis 7$ suuruse võidu eest 15 minutit jalutama, teisel juhul aga mitte? Ükski masin nii ebaratsionaalselt ei käituks.

Kui sa oled kahevahel, kas ja kuidas ümberlülitust teha, siis saame sulle ka ühe nipi anda. SportIDs on paljudes spordi- ja taastusravikohtades soodushinnad. Seega võidad sa SportID kaudu trennipiletit ostes ka rahas.

Marti Soosaar

Marti on Eesti Firmaspordi Liidu ning SportID asutaja ja tegevjuht. Vabal ajal naudib sportimist ning on ka 20-võistluse maailmameister M30 klassis.

 

Lisa kommentaar