Sporditoetuses on palju enamat kui lisakulu ettevõttele

Aasta 2018 on olnud muutuste aasta. Seda kindlasti igaühele isiklikus võtmes, kuid sporditoetuse maailmas on see kaasa toonud väga olulise uuenduse. Nimelt on juba peaaegu et terve aasta saanud ettevõtted maksuvabalt toetada oma töötajate terviseedendust 100€ võrra kvartalis. Nagu teistel, on sellelgi sättel oma reeglid, kuid laias laastus tähendab see seda, et ettevõtetele läks sporditoetuse maksmine pea poole odavamaks. See on ju imeline uudis! Ometi tuleb vahel ettevõtteid veenda, et nad hakkaksid oma töötajatele sporditoetust pakkuma. Tänases postituses räägime sellest, mida sporditoetuse pakkumine endaga kaasa toob ja mida mitte.

Kõige esimesena võib mõtteisse hüpata see lisanduv kulu, mis nüüd ettevõttele tuleb, kui otsustatakse sporditoetust pakkuma hakata. Kui jagada 100€ kvartalis ära kuupõhiselt, teeb see 30-33€ kuus lisakulu töötaja kohta, olenevalt kuidas tööandja otsustab seda pakkuma hakata. Näiteks on 30€/kuus niiöelda turvaline valik, sest jääb ka väike puhver juhuks, kui ka muid ettenägematuid kulutusi töötaja tervisele tehakse. 30€ palgatõusu on reeglina miski, mida töötajad väga tähelegi ei pane. Muidugi on 30€ suur summa, saab selle eest ju näiteks päris korraliku koguse toidukraami. Kuid töötaja motivatsiooni see eriti tõsta ei pruugi. Kui sellele aga sporditoetuse silt külge panna ja suunata seeläbi töötaja trenni, veekeskusesse, massaaži või karti sõitma, mõjub see töötaja psühholoogiale hoopis teisiti, paremini. Minu meelest on see võrdlemisi väike kulu ettevõttele, aga suur võit töötajale ning seeläbi ka tööandjale.

Selge, kulu tundub mõistlik, aga selle administreerimine saab ju kellelegi tööülesandeks ja lisakoormuseks. Kuidas me sellega peaksime hakkama saama? Lahendus on küllaltki lihtne. Kui hakata sporditoetust töötajale pakkuma läbi SportID, on administreerimiseks kuluv aeg tegelikult küllaltki minimaalne. Reeglina ei võta see rohkem, kui tund aega nädalas ning seda ütlen omast kogemusest. Alguses oli küll hirm, et süsteem on inimestele võõras ning igapäevaselt hakkab tulema palju küsimusi, mis põhitööd segama hakkavad. Reaalsus on aga teine ning mul on paar head soovitust, kuidas teisedki seda saavutada võiksid.

Kui ettevõttes on olemas siseveeb, tasub sporditoetuse jaoks luua omaette lehekülg, millelt pääseb ligi kogu vajalikule informatsioonile. Näiteks võiks seal olla lingid SportID kui ka EMTA lehekülgedele. Lisaks materjalid nii süsteemi kasutusjuhendite, SportID poolse KKK kui ka ettevõtte poolse KKK näol. Nii on tööandjatel üksainus koht, kuhu pöörduda, kui neil tekib küsimusi ning see omakorda vähendab administraatorile personaalselt laekuvate küsimuste arvu. Samuti on hea, kui saab avada sporditoetuse teemalise foorumi, kuhu kõik töötajad saavad oma küsimusi postitada ning kolleegid saavad omavahel jagada informatsiooni, nippe, lemmikuid teenusepakkujaid jpm. Enne kui arugi saad, on kõigile süsteem selge.

Eestis on järjest suurenemas terviseteadlike inimeste osakaal ning paljud ootavad oma tööandjalt huvi nende tervise vastu. Sporditoetuse pakkumine on lihtne viis näidata, et tööandja hoolib oma töötaja käekäigust. Lõppude lõpuks on sportivad inimesed tugevama tervisega ning võtavad vähem haiguspäevi! Lisaks annab sportimine töötajatele positiivset emotsiooni, mis omakorda teeb temast meeldivama ja produktiivsema kolleegi. Kui minu sõnad aga ei olnud ikka piisavalt veenvad, uurige oma kolleegidelt teistest ettevõtetest, mis on nende kogemused sporditoetusega seoses. Olen veendunud, et positiivset kuuleb rohkem kui negatiivset.

Laane Reti Västrik

Laane Reti on cum laude lõpetanud organisatsioonipsühholoogia magistriõpingud Tallinna Tehnikaülikoolis ning töötab TransferWise'is personalispetsialistina.

Lisa kommentaar