SportID kõige aktiivsemad päevikutäitjad: “Päriselus ma teda ei tunnegi, aga spordipäevikus võistleme pidevalt!”

SportID saab juulikuus 4-aastaseks ning sel puhul kirjutame oma blogis SportID jaoks erilistest kasutajatest ja ettevõtetest: neist, kes meid igapäevatöös innustavad ja motiveerivad!

SportID aktiivsuspäevikus on läbi aastate toimunud mitmeid tähtsaid võistlusi: “Kondimootoriga tööle!”, “Uuel aastal uue hooga!”, “Treeni kevadel, puhka suvel!” ja mitmed teised. Ent palju on ka neid, kes päevikut igapäevaselt kasutavad. “Peamiseks konkurendiks päevikus on kolleeg Üllar, keda ma päriselus ei tunnegi, aga aktiivsuspäevikus võistleme pidevalt,” tõdeb SportID aktiivseim mees Karmo Karjamets. “Päevik igal juhul innustab mind!” lisab kõige sportlikum naine Helle Pondre. Nemad kaks ongi SportID trennisangarid ja aktiivseimad päevikutäitjad.

Helle ja Karmo on sarnased, sest on spordist huvitunud pisikesest peale. “Kuni 2011. aastani sai vahelduva eduga jõusaalis käidud, siis tuli aga rattapisik külge. 2012 soetasin endale maanteeratta ja trennikilomeetrite kogumine võis alata,” räägib Karmo.

“Väikese tüdrukuna lugesin oma lemmikajalehte “Spordileht”, jälgisin alati spordisaateid ja vaatasin televiisorist ülekandeid. Aktiivsemalt hakkasin spordiga tegelema 2003. aasta kevadel, sest suvel tuli läbi teha kuuajased sõjaväelised kursused Paldiskis. Siis otsustasin kolm korda nädalas jooksma hakata,” meenutab Helle.

Tänu kevadel alustatud jooksmisele sooritaski ta hiljem nõutud füüsilise testi. Katsed, muide, tuli läbida seetõttu, et Helle oli lõpetanud teoloogia eriala ning ühe võimalusena pakuti talle hingehoidja tähtsa töö tegemist sõjaväes.

Nii Karmo kui ka Helle treeningplaanid on kindlalt paigas. Helle on seadnud eesmärgiks, et peab vähemalt nädalas kaks-kolm korda leidma aja, et tegeleda spordi või füüsilise liikumisega.

“Kui ei jõua Keilasse ujuma ega jõusaali, siis pean vähemalt Paldiskis jooksma. Tavaliselt on treeningu pikkus 1-3 tundi. Jõusaalis olen tavaliselt 1-1,5 tundi ja siis ujun. Vabal ajal käin koeraga jalutamas, ” kirjeldab Helle.

helle_sportid2

Karmo mõõdab enda trenne kilomeetrites. “Talvel joostes seadsin kuulimiidiks kokku 50 km. Suviti on iganädalane plaan läbida rattaga vähemalt 200 km,” räägib Karmo. Kuni selle aastani olid tema trennikavas alati sees ka Tartu Rattaralli ja Filter Maantekarikasari.

“Sel aastal muutsin natuke rutiini: trenni olen teinud rattaga, aga võistelnud hoopis jooksus. Jooksuvõistlused on lihtsalt turvalisemad: tead, et kondid ja luud jäävad terveks, milles aga rattavõistlustel kindel ei saa olla,” selgitab Karmo.

“Jooksuvõistlused on lihtsalt turvalisemad: tead, et kondid ja luud jäävad terveks.”

Millised on spordisangarite lemmikalad? Karmo kinnitab, et tema südames on eriline koht rattasõidul. “Kui esimesed aastad sai rohkem üksinda trenni tehtud, siis viimased kaks-kolm aastat olen üritanud rohkem ühistreeningutel käia – Hawaii Express, Tervisesport. Miks rattasõit enim meeldib, on see, et saab läbida pikema vahemaa, vaadata loodust ja niisama trennikaaslastega elust ja olust lobiseda.”

Hellel on lemmikuid mitu. “Algul ei osanud ma jõusaalis midagi teha, kuid aja möödudes ja teisi jälgides olen palju õppinud. Nüüd on ka jõusaalitreeningud sagedased. Jooksmisest olen alati huvitatud, sest seda saab teha alati ja tasuta, kui on vaba aega. Kodus on mul rattatrenažöör,” loetleb ta.

Tublid aastad sportimist on toonud ka mitmeid saavutusi, mille üle uhke olla. Helle ja Karmo toovad välja oma eredaima saavutuse, mille üle nad ise kõige enam uhked on. “Tänu Nordea spordikompensatsioonile olen ujumises suuri edusamme teinud. Vaevalt, et ma ilma toetuseta ujumas oleksin viitsinud käia. Nüüdseks suudan tund aega järjest basseinis edasi-tagasi ujuda. Ületamatuid raskusi ei ole!” on Helle kindel.

“Ületamatuid raskusi ei ole!”

Karmole on kõige positiivsema mälestuse jätnud aga seik lapsepõlvest. “Aasta oli siis vist 1998, kui meil tekkis naabripoisiga idee ratastega Tallinnast Kunda suvilasse sõita. Ise olime siis alles 14-aastased. Ligikaudu 130 km läbimine võttis meil koos pausidega aega terve päeva,” kirjeldab Karmo.

Ent suuri saavutusi on tal ette näidata ka hilisemast ajast: nimelt aastast 2013, mil peeti SEB Tallinna Maratoni. “Plaanis oli küll kohe 4 tunni piir alistada, aga kahjuks läks natuke kauem – 4:18:23. Nüüd on vaja motivatsioon leida, et uuesti seda piiri murdma minna.”

Kuidas on SportID trennisangaritel lood aga firmaspordiga? Nordea töötaja Helle, kes teeb tööd arvutis ning mõnikord ka öisel ajal, on firmaspordivõimalustega rahul. “Spordikompensatsiooni sain esimest korda, kui hakkasin tööle Nordea pangas 2012. aastal. Paberimajanduse selleks korraldasin aga alles aasta hiljem. Kui olin juba kolm kuud spordikompensatsiooni kasutanud, siis mõtlesin, et mida ma küll ootasin!?” meenutab Helle.

“Kui olin juba kolm kuud spordikompensatsiooni kasutanud, siis mõtlesin, et mida ma küll ootasin!?”

Tema sõnul peaks iga sporditoetust maksev tööandja uurima, kas tema töötaja on spordivõimaluste seast endale midagi leidnud. “Sundida muidugi ei saa. Aga huvituda saab,” kinnitab Helle.

karmo_sportid

Tallinna Lennujaamas töötav Karmo käib kompensatsiooni eest peamiselt võistlemas ning on sealjuures õnnelik, et just tema eestvedamisel on SportID nimekirja nii mõnedki võistlused tekkinud.

“Mulle meeldib, et enam ei pea ma oma taskust raha välja käima, et võistlustele registreerida, vaid saan selleks enda spordikompensatsiooni kasutada.”SportID kaudu on Karmo leidnud ka võistlusi, millest ta varem kuulnud ei olnud – näiteks Kõva Mehe Jooks.

Helle kasutab SportID keskkonda aga seetõttu, et ei pea spordivõimalusi internetist otsima, vaid saab SportIDst kogu info kätte. Ning nagu öeldud, kasutab Helle aktiivselt ka spordipäevikut. “Oma treeningud märgin SportID trennipäevikusse. See on tore lahendus, et ennast teiste spordihuvilistega võrrelda. Igal juhul innustab see mind.”

Ka Karmo on samal arvamusel: tema peamiseks konkurendiks edetabelis on tema kolleeg Üllar. “Päriselus ma teda ei tunnegi, sest ettevõte on sedavõrd suur, aga spordipäevikus võistlen temaga pidevalt.”

Trennipäeviku kasutamisest peab ta aga väga lugu. “Endal on ju ka huvitav vaadata, kuidas trenn möödus, kasvõi oma eelmiste aegadega võrreldes. Päeviku täitmine tuleb peale igat trenni suhteliselt tavapärase tegevusena.”

Igas ettevõttes on neid, kes sporditoetuseta iial end ise liigutama ei innustaks. Võta meiega ühendust – kasvõi kohe -,  ja uuri, kuidas SportID nendele töötajatele kasulik saab olla!

Loe järgmisena: Tippjuhtidega tööl orienteerumas ehk kuidas Elisas kontorisporti tehti