Suurema vabadusega töötajad on efektiivsemad

Minult küsitakse tihti “Mis kell sul tööpäev algab?” või “Mis kell sa täna töölt ära saad?”. Enamasti võtan neid küsimusi väga pealiskaudselt ja vastan nii kuis oskan, kuid tegelikult need küsimused häirivad mind. Just seetõttu, et kui aus olla, siis mul ei ole neile vastust. Mul on õnn töötada tööandja juures, kes ei oota punkti pealt kindlal ajal tööpäeva alustamist ega lõpetamist. Kehtib selline vahva ütlus, mida ma olen kuulnud, et meil “ei mõõdeta tagumikutunde”. Tähtis on tehtud töö tulemus ning panus meeskonna ja ka ettevõtte eesmärkidesse.

Õnneks on sellist paindlikku töökorraldust näha järjest rohkemates ja rohkemates ettevõtetes. Kel vähegi on võimalik seda pakkuda, on paindliku tööaja enda ettevõttes kasutusele võtnud. Hea keskmine on lubada oma töötajatel ise enda töögraafikut planeerida ja paika panna ning lubada vahetevahel ka kodukontori päevi. Kui ettevõte on seiklushimulisem, võib katsetada ka 6-tunniseid tööpäeva või 4-päevaseid töönädalaid. Mõlemad on kaasa toonud produktiivsuse kasvu ning stressi vähenemise!

Mis aga takistab tööandjatel paindlikku tööaega isegi kaalumast? Mulle tundub, et see on usaldus. Eeldame juba eos, et inimesed viiliksid kõigest eemale, kui vähegi saaksid ja kui neile anda rohkem vabadust, on tulemuseks anarhia. Mina julgustaks aga kõiki ettevõtte juhte ja personalijuhte mõtlema, kas see tõepoolest oleks ka teie ettevõttes nii? Mis siis, kui suurem vabadus tekitab töötajas hoopis suurema kohusetunde? Just seetõttu, et ta tunneb, et teda usaldatakse leidma parim võimalik viis oma töö tegemiseks.

Mida tegid töötajad, kui neile öeldi, et nüüd katsetatakse 6-tunnise päeva või 4-päevase nädala kontseptsiooni? Nad planeerisid oma tööpäeva hoolikamalt ja veetsid vähem aega niisama kohvitassi taga jutustades. Koosolekud peeti praktilisemalt ning kohe asja juurde minnes. Samuti paranes töötajate võimalus oma eraelu korraldada. 6-tunnised päevad sobisid hästi lapsevanematele, kes pidid nii hommikul kui ka õhtul oma lastel järel käima ning neid kodu-kool-huviring-kodu marsruudil sõidutama. 4-päevased nädalad andsid inimestele ühe lisapuhkepäeva nädalas – mõnele meeldis näiteks võtta selleks kolmapäev – ning teha ära kodused tööd, mis muidu nädal aega ootama peaksid ja suure osa nädalavahetusest endale võtaksid. Keskendudes kaheks päevaks korraga oma tööle tundsid nad, et energiat jagus paremini ning ka neljapäev ja reede olid vahvad tööpäevad.

Kõik eelmainitu ei pruugi muidugi töötada absoluutselt igas ettevõttes, ametikohal ja inimesega. Kuid kindlasti on igas olukorras võimalik leida midagi, mis võimaldab inimesel enda eraelu tööeluga paremini suhestada ning tunda tööandja usaldust. On aeg jätta kõrvale eeldus, et tööandja ja töötaja on üksteist vältivad ja erinevate huvidega isikud. Tegelikult soovivad kõik õnnelikult koos eksisteerida.

Laane Reti Västrik

Laane Reti on cum laude lõpetanud organisatsioonipsühholoogia magistriõpingud Tallinna Tehnikaülikoolis ning töötab TransferWise'is personalispetsialistina.

Lisa kommentaar