Tööpäeva pikkus avaldab mõju nii tootlikkusele kui ka töötaja heaolule

Tööl käimise eesmärk on tavaliselt täita mingit kindlat rolli ja ülesannet. Reeglina tähendab see seda, et igaks päevaks on teatud hulk ülesandeid, mis tuleks selle päeva sees ära teha. Vaid nii toimub edasiminek ning reeglina paigal seistes ükski ettevõte edasi ei arene.

Tööpäeva sisukust mõõdame ja hindame mõistega ’produktiivsus’. Vahel on võimalik seda tõesti numbriliselt mõõta ja anda endale või teistele vastav hinnang. Iga tööga aga seda nii lihtne teha ei ole. Sellises olukorras peame toetuma omaenda subjektiivsele tundele, kas oli tegus päev või mitte. Kuidas me ka produktiivsust ei hinda, suurt mõju avaldab sellele meie tööpäeva pikkus.

See on üks teema, mis on viimasel ajal ka Eestis palju jutuainet pakkunud. Rootsi eeskujul katsetas Elisa oma müügiesindajate peal uut kontseptsiooni, kus 8-tunnised tööpäevad asendati 6-tunnistega. Pealtnäha tundub see julge muudatus, sest skeptikuid on palju, kuid tänaseks saab tõdeda, et mis alguses oli lihtsalt eksperiment, on nüüd igapäevane tegelikkus.

Veelgi julgema muudatuse tegi oma tööelus üks Tasmaania ettevõte, kes otsustas oma töötajatele pakkuda võimalust teha tööd 5-tunniste tööpäevade kaupa. Loomulikult ei soovinud nemadki oma produktiivsuses järeleandmisi teha, vaid panustasid sellele, et viis tundi süvenenumat keskendumist tasub end ära rohkem kui tavaline 8-tunnine päev. Enda sõnul nägid nad peagi töötajate seas suuremat motivatsiooni, tõhusust ja kasumlikkust ning vähem haiguspäevi. Küll aga tuleb rõhutada, et niivõrd suure muudatuse tegemisele eelnes põhjalik eeltöö süsteemi ülesehitamiseks, et kõigil oleks selge ühine arusaam uuest töökorraldusest.

Enda sõnul nägid nad peagi töötajate seas suuremat motivatsiooni, tõhusust ja kasumlikkust ning vähem haiguspäevi.

Miks aga võiks ettevõte mõelda, kas ka nende töötajate tööpäevi saaks traditsioonilisest vormist välja tuua? Peamine boonus seisneb töötajate rahul- ja heaolu tõstmises, mis omakorda mõjub hästi ka ettevõtte tootlikkusele. Reeglina ei jõua inimene kaheksa tundi järjest süvenenult tööülesannetega tegeleda ning seega leitakse vahepeale erinevaid tegevusi nagu näiteks kohvi tegemine, jutustamine ja Facebookis postituste lugemine. Väikestes pausides pole loomulikult midagi halba, sest ajule tuleb anda puhkust, kuid tihti kiputakse pause plaanitust pikemaks venitama. Seda eriti päeva teises pooles, sest ollakse juba väsinud. Veel hullem on olukord, kus isegi 8-tunnise tööpäeva lõpus ei ole töötaja oma saavutustega rahul, mis paneb teda tegema ületunde, mis aga tegelikult produktiivsust enam tõsta ei aita.

Nii siin Eestis kui ka Tasmaanias on traditsioonilisele tööpäeva muutmine toonud kaasa suurema tõhususe tööelus ning rohkem rahulolu era- ja pereeluga. Lühem tööpäev võimaldab veeta rohkem aega perega, tegeleda hobidega või leida võimalusi muudeks igapäevasteks tegevusteks. Töötaja, kelle töö- ja pereelu on tasakaalus, tuleb aga tööle suurema entusiasmiga ning on valmis järgmiseks produktiivseks tööpäevaks.

Laane Reti Västrik

Laane Reti on cum laude lõpetanud organisatsioonipsühholoogia magistriõpingud Tallinna Tehnikaülikoolis ning töötab TransferWise'is personalispetsialistina.

Lisa kommentaar