Töötajate orjastamise aeg on läbi vol. 2

Täna kirjutas Tele2 Eesti juht Argo Virkebau Eesti Päevalehes suurepärase arvamusloo “Töötajate orjastamise aeg on läbi.” Tsiteerime sellest paari lõiku.

“Töötajatel on rohkem vabadust teha oma elus valikuid ja tööandja ei otsusta nende eest ega hoia neid asjadega kinni. Peale kõige muu on halduskoormus määratult väiksem.”

……

“Levinud arvamusele vastupidi on firmaauto suur rahulolematuse, ebaõigluse ja korruptsiooni allikas. Telefon, sõiduauto ja arvuti ei tule mingist anonüümsest korporatiivsest rahapajast, vaid tegelikult inimese oma palgafondist.

Pealtnäha tundub inimesele, et tööandja annab tasuta sõiduauto, kuid kulu kantakse inimese enda väljateenitud rahast. Tegelikult me võiks ju ise valida, mida selle rahaga teha ja olla rohkem rahul. Kas maksta lisaks erisoodustusmaksu, kasutada tööautot ja täita sõidupäevikut. Või eelistada Uberit, bussi või käia jala ja sõita säästetud raha eest reisile.”

……

Tegelikult on Argo Virkebau arvamus ka meie meelest päris õige. Alles eelmisel nädalal avaldas ka minister Urve Palo arvamust, et see aeg on Eesti majanduses läbi saanud, mil madalad tööjõukulud olid Eesti konkurentsieelis. Makske töötajatele rohkem palka, oli ministri sõnum. Mis konkurentsieelis see ikka nii väga lõppude lõpuks on. Madalate tööjõukuludega viie rikkama riigi hulka kindlasti ei purjeta.

Küll on aga üks asi, mis minu hinnangul kindlasti ei käi selle Argo Virkebau arvamusloo teemasse ja need on tervise- ja sportimisekulud. Aga miks mitte maksta inimesele mõnikümmend eurot rohkem palka ja las ise käib selle raha eest trennis? Vastus on tegelikult väga lihtne. Ta ju ei lähe siis trenni rohkem, kui siis läheks, kui te poleks seda paarikümmet eurot palka juurde pannud. Kes käis enne, see käib ka nüüd, aga teised ei lähe.

Hea näide ettevõttest, kes töötajate sportimisse panustab on Elisa Eesti. Pildil Elisa Eesti töötaja ettevõtte tervisepäeval.

Uskumatu, aga tõsi, aga tegelikult inimesed teavad, et liikumine ja sport on nende tervisele kasulikud, aga ikka on vaja väga palju veenmisjõudu ja propagandat, et neid liikuma saada. Pärast paari aastakümmet mõtestatud ja süstemaatilist tööd, oleme jõudnud tänaseks, selleni, et rohkem kui pool eestlastest liiguvad vähemalt 1 kord nädalas. Kord nädalas ei ole veel piisav liikumisharjumus, et olla tervisele piisavalt kasulik, kuid see on vähemalt mingi regulaarsus ja tee sinnapoole.

Seega arvan ma, et väga tark firma võtab õppust Argo Virkebau sõnadest ning loob rohkem vabadust töötajatele, seda ühe erandiga. Tervise- ja sportimiskulude hüvitamine peaks jääma suunatud toetuseks. Ettevõttel pole tegelikult vahet, kas inimene teeb tööd enda arvuti ja telefoniga või firma omaga või sõidab sõidab tööle firma autoga, oma autoga, bussiga või Taxifyga. Küll on aga oluline vahe, kas inimene teeb regulaarselt sporti või ei tee seda mitte. Ning see, et toetuse andjal enda väike huvi seal taga on, on normaalne kapitalistlik nähtus.

Vaata lisaks: Eesti kõige sportlikemate ettevõtete TOP 50 veebruaris 2017