Tõsisemate terviseriskide ennetamine töökohal

Siin blogis on olnud palju juttu sellest, kuidas tööandja saab panustada tervisliku töökeskkonna kujundamisesse. Enamasti on eesmärgiks hoida inimesi liikumas ja ülekaalust eemal, kuid lisaks sellele on tööandjal võimalik mängida oma osa ka tõsisemate haiguste ennetamisel, samuti ravimise toetamisel.

Taustainfoks nii palju, et nii Euroopa Liidus üldiselt kui ka Eestis olid 2014. aastal vereringesüsteemi haigused ja vähktõbi ülekaalukalt kõige sagedasemad surma põhjustajad. Ka Tervise Arengu Instituut suunab oma ressursse eelmainitud seisundite ennetamisse, sest nendegi sõnul on Eestis kõige sagedasem surmapõhjus vereringehaigused, mille riskiteguritena on välja toodud suitsetamine, vähene kehaline aktiivsus, vere kõrge kolesteroolitase, hüpertooniatõbi ja ülekaal.

Eestis on kõige sagedasem surmapõhjus vereringehaigused, mille riskiteguritena on välja toodud suitsetamine, vähene kehaline aktiivsus, vere kõrge kolesteroolitase, hüpertooniatõbi ja ülekaal.

Kõik need riskitegurid on seotud inimese elustiiliga. Lähtudes sellest on ainult loogiline, et kui inimene veedab oma põhilise osa elust tööl, võiks tööandja riskfaktoreid arvesse võttes panustada nende ennetamisse.

Organisatsioonipsühholoogia konsultantide jaoks on Paul Lloyd ja Louis Veneziano (2002) kirjutanud terve peatüki teemal, mida saab ettevõttes ära teha selleks, et ennetada kõige sagedamini esinevaid raskeid haigused. Nendest teadmistest on kindlasti kasu ka personalijuhtidele, seega toon siin välja põhilisi punkte, mida tasub arvestada ennetamisprogrammide välja töötamisel.

Alustuseks tuleb mainida, et organisatsiooni on võimalik mõjutada individuaalsel, grupi ja organisatsiooni tasemel. Taseme valik sõltub sellest, kas on soov pakkuda töötajatele personaalset informatsiooni, suunata tähelepanu meeskondadele või võtta eesmärgiks terve organisatsiooniülene lähenemine. Samuti on võimalik valida, kas soov on tegeleda esimese, teise või kolmanda astme ennetusega. Esmase ennetamise eesmärgiks on see, et terviseprobleeme üldse ei tekikski. Teise taseme puhul keskendutakse inimestele, kes on vastava konditsiooni riskigrupis ning kolmanda puhul on sihtgrupiks juba vastava terviseprobleemiga inimesed ning eesmärgiks nende sümptomite süvenemise ära hoidmine.

 

Tervis töökohal

Kuigi tõsiste haiguste puhul on ravimine vajalik jätta meditsiinitöötajate hooleks, saab ettevõte anda panuse oma töötajate elukvaliteedile. Uuringutega on leitud, et on üks tervise seisund, mis panustab suuresti nii südameprobleemide kui ka insultide tekkimisse – stress. Oleme ka varasemates postitustes rääkinud, kuidas tänapäeva maailmas on stressi tasemed kiired tõusma pea kõikide elualade inimestel. Seega on ettevõtetel kasulik panustada stressijuhtimise programmidesse ja koolitustesse. Ka sportlike tegevuste võimaldamine kontoris on näidanud positiivset mõju tervisehäirete vähendamisele.

Uuringutega on leitud, et on üks tervise seisund, mis panustab suuresti nii südameprobleemide kui ka insultide tekkimisse – stress.

Tervisliku elustiili populariseerimiseks saab ette võtta veel mitmeid tegevusi: seminarid, informatiivsed voldikud, teemapäevad, personaalsed konsultatsioonid ja ka näiteks suitsuvabade tsoonide määramine. Need kõik aitavad hoida tervisliku elustiili teemad aktuaalsena ning siduda see organisatsioonikultuuriga. Inimeste teadlikkuse tõstmine aitab kaasa üleüldise elukvaliteedi tõstmisele ning ka tõsisemate terviseprobleemide, nagu nt kopsuvähi ja diabeedi ennetamisele.

Töötajad peaksid tundma end turvaliselt ja julgema rääkida end vaevavatest probleemidest. Selle asemel, et olla oma murega üksi, saavad kolleegid olla tugigrupiks ning ettevõte võimaldada arsti juures käimist. Kui ettevõttes ei ole tervisest rääkimine ja enda eest hoolitsemine tabu, võidavad sellest kõik – nii töötajad ise kui ka organisatsioon tervikuna.

 

Laane Reti Västrik

Laane Retil on hetkel käsil töö- ja organisatsioonipsühholoogia magistriõpingud Tallinna Tehnikaülikoolis. Praktilist kogemust on ta omandanud värbamisprotsesse hallates ning inimeste arendamist ja koolitamist organiseerides.

 


Lloyd, P., Veneziano, L. (2002). Organizational Consulting on Healthy Lifestyles. In R. L. Lowman (Ed.), Handbook of organizational consulting psychology (pp. 588-604). San Francisco: Jossey-Bass.

Lisa kommentaar